Tõmbekeskuste analüüs nõuab Harjus rohkem aega (Harju Elu)

Maavanem esitab pärast ettepanekuga tutvumist selle augusti keskpaigaks regionaalministrile.

Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) aga leiab, et nii läheb kiirustamiseks ning on pakkunud kirjas regionaalministrile välja oma ajagraafiku. Selle järgi esitatakse nägemus Harju tõmbekeskustest regionaalministrile järgmise aasta jaanuariks.

Põhjendused, miks lisaaega soovitakse, on lihtsad ja arusaadavad – Harjumaa eripära Tallinna tõttu muudab siinmail analüüsi keerukamaks ning kardetakse, et kiirustamine halvab kogu lootustandva protsessi. HOLi kirjas, millele on alla kujutanud liidu juhatuse esimees Vello Jõgisoo, märgitakse ka, et haldusreformi praegust ajakava saab tõlgendada lausa valitsusepoolse surveavaldusena.

Firma Hendrikson & Ko viib praegu läbi uuringut Harjumaa tõmbekeskustest ning asustusstruktuurist ja lükumismustrist. See saab ka aluseks, mille järgi HOL maakonna tõmbekeskused määratleb. Lisaks teeb omavalitsusliit koostööd Harju maavalitsusega, kellega koos regionaalministrile oma nägemus esitatakse.

Mis on tõmbekeskus?

Kõige lihtsamalt öeldes on tõmbekeskus asula, milles ja mille ümber elu käib: sinna sõidavad ümbruskonna inimesed tööle, seal on olemas eluks vajalikud asutused ja teenusepakkujad (lasteaed, kool, tervisekeskus, apteek, kauplused, kohvik, tankla, sularahaautomaat jne) . Igal tõmbekeskusel on toimepiirkond ehk ala, kust on võimalik keskusesse maksimaalselt poole tunniga jõuda.

Jättes välja Tallinna, mis on tõmbekeskuseks kogu Eestile, on hea näide Harjumaalt Keila linn, kus käivad tööl ja koolis, teenuseid tarbimas ja oma sisseoste tegemas Lääne -Harjumaa elanikud.

Riikliku haldusreformi eesmärgiks ongi tugevdada selliseid kohalikke keskusi ja kujundada nende ümber tugevamad (ja suuremad) omavalitsused.

Harjumaa üheks omapäraks on, et kuigi siinsetes valdades elab rohkem inimesi kui mujal Eestis ning jagub ka linnu-aleveid-alevikke, mida võiks pidada kohalikuks tõmbekeskuseks, tõmbab inimesi ikkagi “tõmbekeskuste tõmbekeskus” ehk Tallinn.

Kuidas liigutakse?

Et ise aru saada ja ka teistele (loe: omavalitsustele) näidata, kuidas ja kuhu inimesed liiguvad, tellis siseministeerium regionaalse pendelrände uuringu. Uuringuks kogus mobiilpositsioneerimise andmeid Positium LBS koostöös EMT-ga ning neid analüüsiti Tartu Ülikoolis. Selgus, et Eestis on välja kujunenud umbes 50 tõmbekeskust.

Kui Tallinn taas välja arvata, leiti uuringus, et Harjumaal on kolm tõmbekeskust: Keila, Kose ja Loksa. Sobivalt jaotuvad need vastavalt Lääne-, Lõuna- ja Ida-Harjumaale. Kuigi Harjumaal on suuremaid asulaid veel – Saue, Saku, Maardu, Viimsi, Tabasalu jne – tühistab nende tõmbekeskuse staatuse fakt, et suur osa sealsetest kohalikest käib tööl (ja nähtavasti teevad ka sisseostud ja käivad vaba aega veetmas) hoopis pealinnas. Nii kuldsed kui Tallinna naabervallad ka tunduvad, paneb need särama siiski pealinna lähedus. Suur on odavam?

Teisipäeval käis HOL-i volikogu ees haldusreformi kava ja eesmärke tutvustamas reformi projektijuht Sulev Valner koos regionaalministri nõunikega. Esimene põhjus haldusreformiks, mis valla- ja linnajuhtide ette paisati, oli suuremate omavalitsuste vähemad valitsemiskulud. Lihtsalt öeldes: mida suurem omavalitsus, seda vähem kulub raha selle juhtimiseks. Kõik on muidugi suhteline – summad on suuremates omavalitsustes ju tegelikult suuremad (nt 2012. aastal Tallinnas 54 miljonit eurot, vrd Saue linn 982 000, Aegviidu vald 156 000 eurot), kuid kui võtta arvesse omavalitsuse omatulud, saame teise pildi. Selles tabelis kulub Harjumaa omavalitsustest juhtimisele kõige vähem Rae vallas (8% omatuludest), Keila linnas (9%) ja Harku vallas (11%). Seega omavalitsustes, kus elab vähemalt 10 000 inimest.

Tabeli teises pooles on Paldiski linn (34% omatuludest), Aegviidu vald (31%) ja Kernu vald (31%).

Valner märkis, et ehkki seda ei saa võtta üks-ühele – elanike arvu kasvuga säästetakse rohkem – on suuremas omavalitsuses rohkem võimalusi efektiivselt majandada.

Regionaalministri ajakava, millele HOL muutusettepanekud esitas, näeb ette, et haldusreform viiakse vabariigis lõpule enne 2017. aastal toimuvaid kohalike omavalitsuste valimisi (selle tähtajaga nõustus ka HOL). Kuidas haakub haldusreform gümnaasiumivõrgu ümberkujundamise ja põhikoolide rahastamise mudeli muutmisega, millega praegu tegeleb aktiivselt haridusja teadusministeerium, ei osanud Valner ja tema nõunikud teisipäeval veel täpselt selgitada, kuid kinnitasid, et koostööd kindlasti tehakse.

Harjumaa eripära Tallinna tõttu muudab siinmail analüüsi keerukamaks.

Kohalike omavalitsuste juhtimiskulud (% omatuludest)

Rae vald 8% Keila linn 9% Harku vald 11% Kuusalu vald 12% Viimsi vald 13% Küli vald 14% Saue vald 14% Kose vald 15% Anija vald 15% Maardu linn 15% Tallinn 15%

Raasiku vald 16% Nissi vald 18% Saku vald 18% Kõue vald 18% Keila vald 19% Saue linn 19% Padise vald 21% Vasalemma vald 23% Jõelähtme vald 24% Loksa linn 27% Kernu vald 31% Aegviidu vald 31% Paldiski linn 34%