| Erli Aasamets, Saarde Vallavolikogu esimees
Viimase kahe kuu jooksul on Pärnu Postimees kirjutanud neljal korral haldusreformist ja Saarde vallast: |
|||||
| 15. märts – „Tõmbekeskuste vanker veereb üle maa”;
17. aprill – „Saarde vald otsib siit ja sealt ühinemise liitlasi”; 17. aprill – toimetuse juhtkiri „Saarde näitab ette”; 23. aprill – „Nelja valla juhte ärritas maavanema arvamus”. Kõik need artiklid puudutavad ühel või teisel viisil meie valda, plaanitavat haldusreformi ja võibolla isegi tulevast elukorraldust. Seetõttu tuleks allpool toodu lugemiseks varuda aega ja kannatust, selgitus on pikk. Tõmbekeskustest Haldusreformi ja omavalitsuste liitumise/liitmise temaatika on olnud päevakorral erineva aktiivsusega vähemalt viisteist aastat. Seekord on regionaalministri algatus konkreetsem ja selgem. Regionaalminister esitas 12. märtsil 2013 kooskõlastamiseks eelnõu 13-0368 „Omavalitsuskorralduse reformi seaduse väljatöötamiskavatsuse”. Kokku 123 lehekülge materjale sisaldab ka ajakava: märts 2013 – regionaalminister esitab reformi seaduse väljatöötamiskavatsuse ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja aprillis Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks; mai-juuni 2013 – igas maakonnas valitakse omavalitsuste, omavalitsusliitude, maavalitsuste ja ekspertide koostöös välja etteantud tunnustele vastavad tõmbekeskused; august 2013 – valminud on maakondade ettepanekud sealsete tõmbekeskuste osas; september 2013 – regionaalminister esitab valitsusele omavalitsuskorralduse reformi elluviimise seaduse eelnõu, mis sisaldab ka maakondade poolt määratud tõmbekeskuste loetelu; detsember 2013 – Riigikogu võtab vastu omavalitsusreformi elluviimise seaduse; september 2014 – omavalitsused on valinud tõmbekeskused, kellega ühineda ehk kokku on lepitud uutes loodavates KOV üksustes; september-november 2014 – kui omavalitsus pole suutnud otsust teha, kellega ühineda, osaleb lahenduste leidmises regionaalminister; november 2014 – Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega haldusterritoriaalse korralduse muutmise KOVide poolt kokkulepitud piires. Juhul, kui omavalitsused kokkulepet ei saavutanud, võtab Vabariigi Valitsus vastu korralduse, milles määratakse kohalikule omavalitsusele tõmbekeskus, kellega omavalitsusel tuleb ühineda. Ajakava hõlmab aastaid 2013- 2014 (tegelikult kuni 2017). Praegu oleme teise osa juures, st otsustatakse tõmbekeskuste üle ning juba järgmiseks sügiseks peaks Vabariigi Valitsus olema valmis määrama omavalitsuste ühinemisi. Ajakavas on kasutatud sõna „vallakeskus” asemel sõna „tõmbekeskus” ning oluline on mõista, et tänasel päeval ei pruugi nende sõnade tähendus olla päris sama. Kilingi- Nõmme, Pärnu, Tallinn või Soome – milline neist on meie valla inimestele põhiline tõmbekeskus? Ja kas vaid meie valla inimestele? Regionaalministri saadetud kirjas on ette antud tunnused, mille põhjal maakonnas tõmbekeskuseid nimetada. Koguda on võimalik 100 punkti ja siinkohal on lugejail võimalik kaasa lüüa ning alustada hindamist: Tõmbekeskuseks oleva asula minimaalne suurus on 1000 elanikku. (5 punkti) Tõmbekeskusega on seotud tema tagamaana toimepiirkond, milles on hinnanguliselt vähemalt 5000 elanikku. (5 punkti) Asula on asula enda ja tema tagamaa asulate elanike jaoks peamine sihtkoht, kus nad tööl käivad. (20 punkti) Asula on enda ja oma tagamaa teiste asulate elanike jaoks oluliseks hariduskeskuseks. (kokku 30 punkti, iga alakriteeriumi eest 10 punkti) asulas on jätkusuutlik gümnaasium, kus käib valdav osa asula enda ja tema tagamaa asulate gümnaasiumiastme õpilastest; asulas on jätkusuutlik põhikool, mille põhikooliastmes käib valdav osa asula enda ja tema tagamaa asulate põhikooliõpilastest; asula on enda ja oma tagamaa asulate õpilaste jaoks peamiseks huvihariduse saamise asukohaks. Asula on enda ja oma tagamaa teiste asulate elanike jaoks oluliseks avaliku sektori teenuste tarbimise kohaks – asulas on enamik järgnevaid avaliku sektori asutusi, objekte või teenusepakkujaid, mis on nii tõmbekeskuse kui tema tagamaa elanikele peamiseks nende avalike teenuste kasutamise kohaks. (kokku 20 punkt, iga alakriteeriumi eest 2,5 punkti) lasteaed; raamatukogu; tervisekeskus (perearst, hambaarst); ühistranspordijaam/keskus (erinevaid ühistranspordi liine ühendav peatus); turvateenus ( konstaabel , päästekomando); sotsiaalteenused (hooldekodu, erihooldekodu, lastekodu, sotsiaalkorter, saun); vabaaja veetmise teenused (kogukonnakeskus-kultuurimaja); sportimise võimalused (spordiplats, staadion, spordisaal, ujula). Asula on enda ja oma tagamaa teiste asulate elanike jaoks oluliseks erasektori teenuste tarbimise kohaks – asulas on enamik järgnevaid erasektori ettevõtteid, mis on nii tõmbekeskuse kui tema tagamaa elanikele peamiseks teenuste tarbimise kohaks. (kokku 20 punkti, iga alakriteeriumi eest 2,5 punkti ) toidu- ja esmatarbekaupade poed; tööstuskaupade poed; tankla; apteegid; sidejaoskond; autoremont; toitlustusasutused (kohvik, baar, pubi); sularahaautomaat. Pikk loetelu ja peenike punktijaotus, justnagu iluuisutamise vabakava – või mis? Kui aga tõsiselt loetelu üle käia ning seejärel küsida – millise jaotuse juures Kilingi-Nõmmele punkte mitte panna? Millised olulised tõmbekeskuse tunnused on meil sedavõrd täitmata, et praegusele vallale tuleks eelistada Pärnumaad ühe omavalitsusena, ühe vallana? Tõmbekeskuseks nimetamise eelduseks peetakse ministri poolt 80 punkti ja isegi kriitilise hinnangu korral ei kogune Kilingi-Nõmmele sellest vähem. Saarde Vallavolikogu on seni üksmeelselt leidnud, et Kilingi- Nõmme on suure piirkonna, isegi maakonnapiire ületavalt, tõmbekeskuseks. Ühinemise liitlastest Kas olla liitja või liidetav? Kas otsustada ise või lasta seda teha 2014. aastal valitsusel? Saarde Vallavolikogu võttis 3. aprillil 2013 vastu otsuse nr. 8 „Saarde vallavolikogu ajutise komisjoni moodustamine ühinemisläbirääkimisteks Pärnu ja Viljandi Maakonna naaberomavalitsustega”. See on kindel sõnum ja vastus haldusreformi kavale. Kas me vald võiks laieneda Pärnu, mere või Viljandi poole ja kui, siis kuhumaale? Sellele küsimusele peab andma vastuse vallarahvas, sest valla piiride muutmisele eelneb kindlasti rahvaküsitlus. Omame kogemust kolme omavalitsuse liitumisest 2005. aastal ning oleme valmis läbirääkimisteks kõigi naabritega. (Olgu vahele öeldud, et Lätiga siiski mitte, sest see nõuaks Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmist.) Meie valla vapil on ilves kolme jalaga tugevalt maas ning valmis andma terekäpa kõigile. Ärritusest Olgu kohe öeldud, et see ajalehes ilmunud artikli pealkiri ei vasta kirjutatu sisule ning nelja omavalitsuse kiri regionaalministrile ning maavanemale oli rahulikult läbikaalutud ja mitmekesi läbi arutatud vastus. Läinud aasta 2. novembril toimunud Pärnu Maakogul (Pärnumaa omavalitsuste volikogude ühine koosolek) oli haldusreformi arutlus peateema. Maakogul osalenud Saarde vallavolikogu liikmed on kindlad, et kõlama jäi arvamus – Pärnumaale sobib regionaalministri poolt pakutud kuuest variandist kõige enam tõmbekeskustel põhinev haldusreform. Üllatav oli lugeda regionaalministri (eespool mainitud seaduseelnõu 13-0368) kogutud ja seejärel laiali saadetud seisukohavõttudest, et Pärnu Maavalitsus toetub maakogu seisukohale ja toetab „Pärnumaa = üks omavalitsus” haldusreformi kava. Kuna regionaalministri büroo ootas seisukohavõtte kõigilt, siis otsustasimegi koos Tõstamaa ja Halinga valla ning Vändra aleviga koostada oma pöördumise ning kirjutasime sellele ka ühiselt alla. Täiesti töiselt ja ärrituseta pakume tõmbekeskustena oma koduvaldu. Kahtlemata kütab haldusreform lähiajal veelgi kirgi. Sõna võtavad nii haldusreformi pooldajad kui vastased, nii liitjad kui liidetavad, nii tõmbekeskuse hindamistabelis üle 80 punkti pälvinud kui nö joone alla jäänud. Haldusreformi kirves ripub õhus ja kas selle tulemusel jääb Eestisse 15, 50 või 115 omavalitsust ja millal see toimub – sellele annab vastuse aeg. Saarde vald on pigem liitjate kui liidetavate seas. |
