Haldusreformist on Järva Teataja viimase 15 aasta jooksul kirjutanud lugematu hulga artikleid. Küll on riik reformi peale surunud, küll on omavalitsused üksteisele ettepanekuid teinud. Asja on sellest saanud ainult ühel korral, kui Lõuna-Järvamaal tekkis nelja omavalitsuse alusel Türi vald.
Ka seal ei läinud ühinemine libedalt ja oli palju vastaseid, kes ennustasid, et uut omavalitsust hakkavad juhtima ainult Türi linna inimesed, kõik investeeringud lähevad kevadpealinna ja maakoolid pannakse kinni.
Nüüd, mil ühinemisest on hulk aastaid möödas, tuleb tunnistada, et maakoolid töötavad endiselt, suurema osa ajast on võimul olnud hoopis maamehed ja Järva Teataja arvates oleks ilma ühinemiseta elu Kabalas või Oisus olnud halvem.
Küllap nüüd läheb Põhja-Järvamaal sama jutt lahti. Et koolid pannakse kinni ja mida kõike halba suures omavalitsuses ei juhtu. Järva Teataja ei usu, et haldusreform mõne kooli kinni paneks või avaks, kooli püsimine oleneb ikka laste arvust.
Kui kuue väikse valla asemel tekib üks suur vald, on suurimad kaotajad selles mängus käputäis kohalikke poliitikuid ja ametnikke, kes ei suuda oma sooja kohta säilitada.
Kahjuks mängivad nemad ühinemise juures võtmeosa ja nii võibki piirkonna arengust olulisemaks saada see, kas mõni mees suudab oma tuhandeeurosest ametikohast kinni hoida või mitte.
Mida suurem on liituda soovijate seltskond, seda suurem on risk, et peetakse küll hulk koosolekuid, kuid lõpuks ei saa ikkagi asja. Kareda ja Koeru vald on juba alustanud läbirääkimisi ja Järva Teataja loodab, et nad oma plaanidest ei loobu.
Valdade liitumisest on räägitud liigagi pikalt, tundub, et nüüd oleme jõudmas sõnade asemel tegudeni.
Peab lootma, et riik ei jää kõrvalseisjaks, vaid tunnistab reformi möödapääsmatust kogu Eestis, alustades väikesest Kareda vallast ja lõpetades riigikoguga.