Möödunud neljapäeval toimunud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) täiskogul otsustasid Kehtna ja Juuru vald mitte toetada tõmbekeskuste plaani 1+3+6 süsteemi järgi. Suurem osa kohalolnuist toetas nelja tõmbekeskuse varianti, kuid enne kirja väljasaatmist kooskõlastatakse see ROLi liikmetega. Juuru ja Kehtna eriarvamused lisatakse kirjale.
Raplamaa omavalitsuste juhid soovivad rõhutada oma kirjas maavanemale ja minister Kiislerile, et reform eeldab rollide jaotust kõigi tasandite keskuste vahel ning võimalikud ühinemised saavad toimuda ainult kohalike elanike ning volikogude otsuste alusel. Tõmbekeskuste määramine ei saa olla siduv volikogudele.
1+3+6 skeemi kohaselt oleks maakonna suurim tõmbekeskus Rapla ning sellele järgnevad Kohila, Märjamaa ja Järvakandi. Kuus järgmise tasandi keskust oleksid ülejäänud vallad. Kuna see variant leidis mõningast vastuseisu, võib käiku minna 1+3 süsteem, kus viimased kuus vallakeskust tõmbekeskuse staatusest omavalitsuskorralduse reformi mõistes ilma jäävad. Mingisuguse lahenduseni peab omavalitsuste liit jõudma hiljemalt juuni lõpuks, sest vastavalt siseministeeriumiga sõlmitud lepingule peab omavalitsuste liit ettepanekud esitama 1. juuliks maavanemale. Hiljemalt 15. augustiks esitab maavanem tõmbekeskuste plaani koos enda seisukohtadega regionaalministrile.
Suuremad kultuurisündmused koonduvad tõmbekeskustesse
Juhul kui ROL ühise kokkuleppeni ei jõua, võib juhtuda, et regionaalminister Siim Valmar Kiisler määrab koos maavanemaga maakonna tõmbekeskused ise. Vastavalt siseministeeriumi tõlgendusele käsitletakse tõmbekeskusena toimepiirkonna keskset linnalist asulat, mis on piirkonna elanike jaoks oluline pendelrände sihtkoht. Toimepiirkonna all mõeldakse keskus-tagamaa süsteemi, mis koosnebki tõmbekeskusest ja sellega seotud tagamaadest.
Siseministeeriumi poolt on määratud kriteeriumid, millele tõmbekeskus peab vastama. Vastavalt nendele on tõmbekeskuse minimaalne suurus 1000 elanikku ning sellega seotud tagamaa suurus peab olema vähemalt 5000 elanikku.