Selles, et Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) nõupidamisel ei jõutud kokkuleppele tõmbekeskuste osas ja arvamused haldusreformi kohta lahknesid, pole midagi hullu. Vähemalt veel. | |||||
Ilmselt on omavalitsejadki lugenud sotsioloog Ülo Vooglaiu avalikku kirja regionaalministri nõunikule Sulev Valnerile viimatises Maalehes. See kiri tuletab nii nõunikuhärrale kui ministrisaksale meelde, et haldusreform peab olema inimeste huvides ja hüvanguks, mitte lihtsalt tegevus halduskorralduse muutmiseks.
Pärnumaa on territoriaalselt Eesti suurim maakond. Kujutada seda ette vaid ühe omavalitsusena keskusega Pärnu linnas oleks ilmselt väga meelevaldne ja lihtsustatud pilt. Ei saa olla nii, et Eesti suurimas, 4806,68ruutkilomeetrise pindalaga maakonnas oleks vaid üks tõmbekeskus. Nii nadid me küll ei ole! Pärnu Postimees on sama meelt omavalitsusjuhtidega, et peale Pärnu peaksid ligi tõmbama veel Vändra, Tõstamaa, Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme. Sel juhul oleks võimalik rääkida, aga veelgi olulisem, tegutseda maakonna tasakaalustatud arengu nimel ja huvides. Kuigi linn, on Sindi saatus pikemas tulevikus saada Pärnu eeslinnaks, ehk tegelikult taastub kunagine olukord, kui Sindi juba oli osa Pärnust ja Sindi linnapea Pärnu linnavalitsuse liige. Pärnumaa leht on selle poolt, et Kihnu säilitaks saarvallana oma staatuse. Viimaste aastate arengud on olnud selgelt selles suunas, et Kihnu omalaadse kultuuriruumiga jääks iseseisvaks ehk oleks tõmbekeskus iseendale. Miks mitte? Pealegi on Kihnul olemas kõik vajalik, et mere taga omaette toimida. Praegu on veel aega mõtete setitamiseks, aga haldusreformiga lõpmatuseni venitada ei tohi. Vanamoodi edasi minna niikuinii ei õnnestu. |