| Pärnumaa edastab kogu Eestile edukalt haldusreformivastast sõnumit. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler laiutab käsi: tema ei saa midagi teha, sest seadus on hambutu. | |||||
| Kaisma ja Vändra valla ühinemisega kaasnenu on ülimalt kahetsusväärne. 2009. aastal toimunud liitumisel sõlmiti liitumisleping, millega väiksem Kaisma uskus tagavat oma õigused suuremas koosluses. Vändra aga sülgas lepingule esimesel võimalusel.
Kaisma lootis, et vastavalt lepingule jääb neile kolm kohta volikogus, ent sedagi ei soovi Vändra austada, tuues põhjendusena, et tegemist olevat valimisseaduse rikkumisega. Tegelikult näeb seadus ette isegi liituvale vallale teatud arvu kohti volikogus. Tegu on lihtsalt Vändra valla jõhkra omavoliga. Regionaalminister Kiisleril ei jää muud üle, kui sügisel esimese asjana esineda riigikogu ees seadusi muutva algatusega, mis tagaks liituvatele valdadele võrdsed õigused suurusele vaatamata. Välja tuleb töötada ka sanktsioonide süsteem. Vastasel juhul on haldusreform määratud läbikukkumisele ning Kiisler ja tema projektijuht Sulev Valner võivad lauad lagedaks kraamida. Kaismale, mille viimane vallavanem oli Pärnu praegune suhteliselt värvitu maavanem Andres Metsoja, saab soovida vaid pikka meelt ja aktiivsust valimistel. Asi on nimelt nii, et juba sügisestel kohalikel valimistel peaks valdade valijad tõsiselt kaaluma, kas 20 aastat ametis püsinud vallavanemad on ikka tegijad või püsivad oma kohtadel tänu kohalikele võimumängudele ja ringkäendusele. Seniste võimumeeste umbusaldamine ja nende saatmine järgmiseks neljaks aastaks tootvale tööle võiks olla väljapääs nii mõnelegi Pärnumaaomavalitsusele. Kaisma ja Vändra valla ühinemisega kaasnenu on ülimalt kahetsusväärne. |
