Urmas Kaldma
Kui Vändra ja Kaisma vald otsustasid neli aastat tagasi liituda, kirjutas tuntud vandeadvokaat, Eesti endine justiitsminister valmis kahe valla liitumislepingu. Teksti sattus aga viga. Sellele vaatamata läbis leping edukalt kõik seitse võimuinstantsi kuni valitsuseni välja ning pandi vigasena Riigi Teatajasse üles.
“Eesti riigis pole lollus kriminaalkorras karistatav,” ütleb selle kohta siseministeeriumi nimetuks jääda sooviv ametnik. Nüüd, kui järgmised valimised ukse ees, on aga Vändras liitumislepingusse sattunud vea pärast jama majas.
Vändra vallavanem Peeter Reimann ja tema toetajad loevad liitumislepingust välja üht, opositsioon teist, ja selge on ainult see, et päris selge pole mitte midagi.
Vigane leping läbis seitse võimuinstantsi
Ettepaneku Vändra ja Kaisma valla liitumiseks tegi Kaisma. Selle algatajaks peetakse nii Vändras kui ka Kaismal Andres Metsoja, kes tollal tegutses Kaisma vallavolikogu arengukomisjoni esimehena. Nüüdseks on temast saanud Pärnu maavanem.
Liitumislepingu valmiskirjutajaks valiti omaaegne Eesti justiitsminister, vandeadvokaat Urmas Arumäe. Metsoja ja Arumäe kuulusid tol ajal mõlemad IRLi (Arumäe astus hiljem sealt välja ja ühines Keskerakonnaga).
Vändra ja Kaisma valla soov oli, et tulevases ühises vallavolikogus oleks 15 kohta, millest 12 kuuluksid Vändrale ja kolm Kaismale. Selline kohtade arvu jaotumine vastas ka valdade elanike arvule. Vändra vallas elab ligikaudu 2000 inimest ja Kaismal 500. Et Kaisma tulevases ühises volikogus kindlasti oma kolm kohta kätte saaks, otsustati kahtedel järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel teha kaks valimisringkonda, üks Kaismal ja teine Vändras. Valimisringkondade arvust algaski segadus, mille järelmõjud ulatuvad tänasesse päeva.
Liitumislepingu kiitsid heaks nii Kaisma kui ka Vändra vallavalitsus ja 2009. aasta märtsi lõpus mõlema valla volikogugi. Pärnumaavalitsuse, siseministeeriumi ja valitsuse ametnike arvates oli samuti lepinguga kõik korras ja tekst pandi Riigi Teatajasse, kus see ripub esialgsel kujul tänini.
Alles vabariigi valimiskomisjon avastas, et Vändra ja Kaisma valla liitumislepingus on vastuolu. Nimelt ei saanud volikogu mandaatide arv kahe valimisringkonna puhul Vändra ja Kaisma vahel jaotuda 12:3, nagu osapooled olid soovinud, vaid seaduse ja arvutuse kohaselt pidi see suhe olema 10:5.
Põhjus, miks nii läks, võis olla mõni kuu varem, 2009. aasta 16. jaanuarist kehtima hakanud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste seaduse muudatus, mille kohaselt mitme valimisringkonnaga kohalikes omavalitsustes jaotatakse pool mandaatidest valijate arvust olenemata valimisringkondade vahel võrdselt. Enne seda kehtinud seaduse järgi oleks mandaatide suhe 12:3 olnud igati võimalik ja seaduslik.
“Lihtsalt ei pannud liitumislepingus olevat viga tähele,” selgitab juhtunud apsakat Vändra vallasekretär Aili Laprik. “Arvasime, et kui lepingu on kirjutanud tuntud vandeadvokaat, endine justiitsminister, ju siis peabki nii olema. Ei hakanud igas üksikasjas kahtlema.”
Töö oli väärt 110 000 krooni (7030 eurot)
Tol ajal siseministeeriumis kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna nõunikuna töötanud Kaie Masingu arvates ei märgatud viga tõenäoliselt sellepärast, et kõike tehti kiirustades. Samuti olevat kohalike inimeste vahel olnud väga suured eriarvamused, mistõttu need punktid lepingusse sisse jääda võisidki.
Lepingu teksti kirjutanud vandeadvokaat Arumäe oma tegevuses viga ei näe. “Mina valijate ja mandaatide arvu ei ole absoluutselt käsitlenud. Minult seda tööd ka ei tellitud. Leppisime kohe kokku, et kogu valimisõiguslik pakett ja vastav rehkendustöö jääb vallasekretäride peale ja poolte (valitsuste ja volikogude) kanda. Selles osas minu panus puudub,” räägib Arumäe. “Ma ei saanud seda viga avastada või ära parandada, kui ma ei tegelnud selle teemaga. Ma ei ole valimisõiguse spetsialist, ja seda teadsid liitujad algusest peale – asja, mida ma ei tunne, ma teha ei võta.”
Vändra vallasekretäri andmeil maksid Vändra ja Kaisma vald Arumäele tehtud töö eest kahe peale kokku 110 000 krooni (7030 eurot). Laprik imestab, kuidas oli võimalik sellist tööd üldse ilma riigihanketa tellida.
Liitumislepingut muudetakse
Arumäe firma OÜ Concordia esitatud hinnapakkumine Vändra ja Kaisma vallale liitumisega seotud konsultatsiooniteenuste ja õigusabi eest oli küll 171 000 krooni (10 929 eurot), kuid pärast lepinguga ette tulnud probleeme Lapriku andmeil Arumäe teenuseid enam ei kasutatud ja talle makstud summa jäi seetõttu hinnapakkumisest väiksemaks.
Vabariigi valimiskomisjon soovitas Vändra ja Kaisma vallale viia liitumisleping vastavusse seadusega ja valimisringkondade vaheline mandaatide jaotumine 12:3 ära parandada. Kohale saadeti isegi oma inimene, kes pidi vallaametnikke nõustama, et eelolevad valimised viidaks läbi nagu vaja.
30. juulil 2009 toimusidki nii Vändra kui ka Kaisma vallavolikogu istung, mille päevakord ja otsused olid Õhtulehe käsutuses olevate dokumentide koopiate järgi täpselt ühesugused. Esiteks otsustasid volikogud jagada valimisringkondade mandaadid nüüd Vändra ja Kaisma vahel vahekorras 10:5. Teiseks tühistati liitumislepingu V peatüki mitme punkti hulgas ka 5. punkt, mille kohaselt tuli kaks valimisringkonda moodustada kahel järgmisel valimisperioodil – kuni valimisteni 2017. aastal.
Vändras mäletatakse hästi, mida neli aastat tagasi valimisringkondade arvu kohta otsustati, isegi opositsiooni hulgas. “Liitumisleping jah ei kohusta enam moodustama kahte valimisringkonda, me hääletasime selle punkti neli aastat tagasi liitumislepingust välja,” tunnistab vallavanem Reimanniga opositsioonis olev Vändra volikogu esimees Kaido Madisson.
Kaisma tollase vallavolikogu liikmetel kipub aga meelest minema, et ka nende volikogu otsustas esialgset liitumislepingut muuta ja kahe valimisringkonna säilimise nõude kuni 2017. aastani sellest välja jätta.
“Täpselt ma ei mäleta. Ma ei oska seda kommenteerida, pean enne seda asja täpsemalt uurima,” ütleb Kaisma vallavolikogu tollane esimees Ingrid Sillaste. Ka Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes tollal kuulus Kaisma volikogusse, ei mäleta. Kui ta kuuleb, et Õhtulehe valduses on nimetatud volikogu istungi protokolli koopia ja selle järgi oli Metsoja volikogus kohal ja hääletas selle poolt, et 2013. aasta kohalikel valimistel ei pea Vändra vallas tingimata olema kaks valimisringkonda, ütleb ta ainult: “Kui te nii ütlete.”
Otsustav lahing
Tänavu 16. juulil löödi Vändra vallavolikogus otsustav lahing selle üle, kas eelolevatel kohalikel valimistel tuleb Vändra vallas üks või kaks valimisringkonda. Kohal olid kõik 15 volikogu liiget. Napp võit häältega 8:7 läks vallavanem Reimannile ja tema toetajatele, kes soovisid ühe valimisringkonna moodustamist.
Reimannile annab see vähemalt teoreetiliselt parema võimaluse uuesti vallavanemaks valitud saada. Ühe valimisringkonna puhul sõltub volikogus saadavate kohtade arv otsesemalt antud häälte arvust kui kahe valimisringkonna puhul. Ehkki Vändra vallavolikogus kõnnib Reimann nagu noateral – valimisringkondade arvu lahingu võitis ta ju napil ühe häälega –, siis volikogu valimistel on ta suur häältekoguja.
Kahe valimisringkonna puhul on kõige tõenäolisem tulemus, et Kaismalt saab volikogusse viis inimest. Kui lähtuda sellest, kuidas hääletavad praegu Vändra volikogus olevad Kaisma inimesed, siis Reimann nende toetusele eriti loota ei saa. Päris täpselt ei saa ka kahe valimisringkonna puhul Kaismalt volikogusse valitavate inimeste hulka ette öelda, sest see sõltub ka valimistulemustest. Möödunud valimistel jäi endise Kaisma valla territooriumil asunud valimisringkond nn võrdlusarvu alusel jaotatava kompensatsioonimandaadi tõttu volikogus ühest kohast ilma.
Lihtsalt valimisvõitlus
2009. aasta juulis tühistasid Vändra ja Kaisma volikogu kahe valimisringkonna kehtima jäämise vähemalt 2017. aastani. Tänavu juulis vastu võetud Vändra vallavolikogu otsus ei jäta aga enam mingit muud võimalust, kui et valimisringkondi tuleb üks.
Kahe valla liitumislepingu kirjutanud vandeadvokaat Arumäe kinnitusel ei võimaldanud seadus Kaisma ja Vändra volikogul esialgset liitumislepingut sel viisil muuta. “Liitumislepingut ei saagi seaduse mõttes muuta – muutmise korda lihtsalt ei eksisteeri,” lisas Arumäe. Ta ennustab, et tänavu 20. oktoobril tulevad valimised Vändra vallas ikkagi kahes valimisringkonnas.
Pärnu maavanem on alustanud Vändra ühe valimisringkonna otsuse asjus järelevalvemenetluse.
“Kits kärneriks,” ütleb selle peale Vändra vallavalitsuse nimetuks jääda sooviv ametnik. Pidades silmas seda, et Pärnu maavanemAndres Metsoja on olnud varem kuus aastat Kaisma vallavanem ja kaks aastat volikogu esimees. Samuti kandideeris ta viimastel valimistel oma valimisliidu esinumbrina Kaisma poolelt Vändra vallavolikokku ja osutus ka valituks. Praegu on Vändra volikogus tema asendusliige.
Väikese Vändra valimisringkondade arvu asjas on Postimehes sõna võtnud isegi peaminister Andrus Ansip, kelle arvates on Vändra volikogu otsusest riivatutel küllaga põhjust kohtusse pöördumiseks.
Vähemalt väliselt on Vändra vallavanem Peeter Reimann ses veeklaasis lahvatanud tormis jäänud vaoshoituks. Ta on selles ametis olnud juba 20 aastat järjest. Eelmistel valimistel korjas ta 33% oma valimisringkonna häältest ning valiti isikumandaadiga Vändra vallavolikokku. Vabariigi valimiskomisjonist ei osatudki öelda, kes peale Edgar Savisaare oleks viimastel volikogude valimistel Reimannist parema tulemuse saanud. Reimann ei kuulu ühtegi erakonda.
Praegu on Reimann puhkusel. Eelmisel nädalal niitis ta oma kodutalus Vändra vallas rohtu ja ütles, et kuulis ainult juhuslikult läbi traktorimüra telefonihelinat. “See on valimisvõitlus. Ma pole erakondlik tüüp. Minust on vaja teatud ringkonnal lahti saada, kuna ma pole parteisõdur ega täida teatud käske,” vastab vallavanem Reimann talle esitatud süüdistuste peale. “Vändra ja Kaisma vald on olnud koos neli aastat. See on piisavalt pikk aeg, et ühtlustada erinevad korrad ja otsused. Kui keegi väidab, et vaja veel nelja aastat, siis on see vale. See ainult süvendab teie- ja meie-sündroomi.”