| Pole sel liitumislepingul häda midagi, ainult kaks numbrit – 3 ja 12 – jutt on mandaatide arvust Kaisma ja Vändra valimisringkonnas – võinuks tagantjärele hinnates lepingu tekstis olla 5 ja 10.
Liitujate poliitiline tahe ja kokkulepe oli kehtestada suhe 3/12. Selles osas pole liitumislepingus fikseeritud kahe numbriga probleemi ka täna – keegi ei saanud keelata volikogudel sõlmida poliitilisi kokkuleppeid. Mina neid numbreid välja ei mõelnud. See töö jäi vallasekretäride, täpsemalt küll liitujatest tugevama poole Vändra vallasekretäri Aili Lapriku vastutada.
Mina lõpetasin oma töö ja andsin selle vastava aktiga liitujatele üle 9. märtsil 2009.
Ei liitumislepingu ega ka liitumislepingu kinnitanud volikogude otsustega ei kehtestatud valimisringkondi ega määratud mandaatide arvu. Samas võtsid pooled endale vastavalt liitumislepingule kohustuse, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ja selleks vajalikud valimistoimingud viiakse läbi kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Seetõttu pididki vallasekretärid ringkondade ja mandaatide arvu osas eelnõud koostama.
Ringkondade ja mandaatide arv määrati Vändra volikogu otsusega nr 39 alles 19.05.2009 ja Kaismal volikogu 26.05.2009 otsusega nr 16. Oluline on teada, et nimetatud otsused ei ole liitumislepingu lisad/osad, vaid iseseisvad haldusaktid. Just nendest volikogude otsustest jõudis info ka vabariigi valimiskomisjoni ja just need otsused soovitas valimiskomisjon vahepeal muutunud (17.12.2008 jõustus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse par. 9 lg 2 muudatus) valimisseadusega kooskõlla viia. 30. juulil 2009 vastavad volikogude otsused ka tehti, muutes mandaatide arvu suhteks 5/10. Ka siin puudus minult igasugune panus, eelnõud sündisid eeldatavasti vallasekretäride sulest.
Niisiis ei ole õige väita, et viga oli liitumislepingus (poliitiline kokkulepe ei ole viga) ja et vabariigi valimiskomisjon avastas vea liitumislepinguga tutvudes. Viga oli volikogude maikuu otsustes (3/12) ja selle vea tegid/lasid läbi vallasekretärid, ei keegi muu.
Mis puudutab töö hinda (7030 eurot), siis tegemist oli kolmekuulise projektiga ja nimetatud hind sisaldas ka käibemaksu. Lepingu koostamiseks ei kuulutatud välja riigihanget, sest 3515 eurot ühe valla kohta, nagu ka kogusumma 7030 eurot jäi märkimisväärselt alla sellele piirile, kustmaalt tulnuks hakata hankemenetlust korraldama. Siin vallad seadust ei rikkunud.
Vallasekretär Lapriku pihtimus “lihtsalt ei pannud liitumislepingus olevat viga tähele,” on tervitatav, kuid see ei tohiks kuidagi mind puuduta, nagu artiklist võib ekslik mulje jääda.
Väide, et “… pärast lepinguga ette tulnud probleeme Lapriku andmeil Arumäe teenuseid enam ei kasutatud ja talle makstud summa jäi seetõttu hinnapakkumisest väiksemaks” ei vasta tõele. Hinnapakkumine oli tõesti suurem (10 929 eurot), aga sõlmitud lepingus jäi osa pakutud tööd vallasekretäride teha. Lepingud sõlmiti kokku täpselt nende tööde ja selle summa peale, mis tasuti. Tasumine toimus aga pärast tööde vastuvõtmist ja vastavate aktide allakirjutamist ning arvete esitamist. Ühtegi pretensiooni ei esitatud ega pole siiani (nelja aasta jooksul) esitatud.
Kinnitan täie veendumusega, et liitumisleping ei ole “aia taha läinud”. Seda tuleb lihtsalt täita. Kui mingi lepingu punkt olekski vastuolus seadusega, tuleks selle (vigase) punkti osas juhinduda seadusest (nagu see mandaatide osas ka aset leidis – 5/10 otsused). Liitumisleping on jõus. Seda muuta ei saa. Liitumis- või ühinemislepingu muutmine tähendab kehtiva õiguse valguses sisuliselt kogu liitumis- või ühinemisprotsessi uuesti läbitegemist, sh elanike arvamuse väljaselgitamist.
Urmas Arumäe, vandeadvokaat, Kaisma ja Vändra valla liitumisprotsessi nõustaja ja liitumislepingu koostaja |
