Kes võidab tugevatest keskustest? (Õhtuleht)

Tõmbekeskustest on viimase poole aasta jooksul väga palju räägitud. Kui panna see sõna kas või mõne uudisteportaali otsingumootorisse, leiab sellele kümneid ja sadu vasteid. Sõna ise pole küll uus, kuid regionaalministri algatatud omavalitsusreform on andnud sellele uue sisu ja tähenduse.
Just tõmbekeskused on selle reformi võtmesõna ning plaan näeb ette tugevate omavalitsuste teket ümber praeguste tõmbekeskuste. Mõnes maakonnas on selliseid keskusi üks, mõnes kaks, paaris kohas rohkemgi. Seda, mis konkreetselt on piirkonnajaoks tõmbekeskused, teavad aga kõige paremini kohalikud inimesed, mitte ametnikud pealinnas või idamaa targad.Otsustatakse kohapeal

Tulles tagasi praegu laual oleva reformiplaani juurde -just seda teed minnaksegi. Me soovime, et just kohapeal lepitaks kokku, mis need tõmbekeskused olema saavad. Värske Turu-Uuringute ASi läbi viidud küsitlus näitab, et valitud teed omavalitsusreformi elluviimiseks toetab nüüdseks juba üle poole elanikkonnast. See on märkimisväärne hulk inimesi ja tõele au andes on vähe teemasid, mille suhtes valitseb ühiskonnas nii suur üksmeel. Numbrid puust ja punaseks – reformikava ehk omavalitsuste koondumist tõmbekeskuste ümber pooldab 52% rahvast. Sellega ei nõustu 23% ja veerand elanikest ei oska seisukohta võtta. See on kõva toetus.

Minu jaoks ei ole see tulemus väga suur üllatus. Peamiselt sellepärast, et meie algatatud reform viib ajale jalgu jäänud haldusjaotuse lihtsalt kooskõlla sellega, kuidas inimesed oma igapäevase elu on korraldanud. Seepärast ongi reformil toetajaid kaks korda enam kui vastaseid.

Eriti paistab silma, et maapiirkonnas on inimesed selle teema hoolega läbi mõelnud ning oma arvamust ei ole vaid ühel inimesel kümnest.

Muidugi ei maksa loota, et omavalitsusreformi elluviimise järel hakkavad inimesed massiliselt maale kolima, igasse külla tekib kolme paralleeliga gümnaasium, keskmine palk kerkib kõikjal üle riigi keskmise ja teed saavad iseenesest korda. Aga tugevad omavalitsused, mille südameks on tugev ja ümbritseva tagamaaga hästi ühendatud keskus, suudab paremini hakkama saada nende väljakutsetega, mis meid ees ootavad.

Reformi tulemusel sünnivad senisest oluliselt suuremad ja tugevamad omavalitsused, kellel tekib võimekus kaasa rääkida ka piirkonna ettevõtluskeskkonna kujundamisel ja kes saavad reaalselt ära teha midagi selleks, et piirkonnas oleks ärksaid ettevõtteid ja loodaks töökohti ning et omavalitsuse pakutavad teenused oleksid kvaliteetsed ja kõigile elanikele kättesaadavad.

Tugeva keskuse lähedal on elu parem

Tugevatest keskustest võidavadki kõige enam seal ümberringi elavad inimesed. Kuidas nii? Sest kõik, mida keskus pakub, on neile hästi kättesaadav. Lisaks aga maal elamise eelised, mida inimesed järjest enam hindavad. Nii et paradoksaalsel kombel ongi elu maal täisväärtuslik siis, kui läheduses on mõni tugev linnaline keskus. Siis pole tarvidust kolida Tartusse, Tallinna või Helsingisse.

Ja tulles tagasi loo alguse juurde – üle poole elanikest on avaldanud sellele plaanile selget toetust. Aga otsustama peavad ikkagi poliitikud, keda rahvas on enda eest otsustama valinud. Loodan, et seekord jätkub ka teistel erakondadel julgust ja tahet teha see vajalik otsus, millel on nii tugev rahva mandaat.

KAIA IVA IRLi riigikogu fraktsiooni esimees