Inga Jakobson
| Võimsamad tõmbekeskused saavad regionaalminister Siim Kiisleri sõnul olla ettevõtjatele professionaalsemad partnerid. Osaomavalitsustest leiab aga, et haldusreformi puhul puudub selgus tulevaste kohustuste, õiguste ja sellega kaasneva rahastamise suhtes. | |||||
| Haldusreformi eesmärk on regionaalministri sõnul muuta kohalike omavalitsuste töö praegusest tõhusamaks. “Võimekamadomavalitsused saavad anda korralikke vastuseid selle kohta, millisena nad tahavad piirkonda näha, mismoodi on see läbi mõeldud ja planeeritud,” rääkis Kiisler reformi mõjust ettevõtlusele.Praegu jääb regionaalministri hinnangul väiksemates omavalitsustes tihti puudu arendustöödega seotud ekspertidest, näiteks ehitusnõunikest. “Kindlasti tähendab suurem vallavalitsus ettevõtjatele paremat suhtlemist, paremaid vastuseid ja koostöödomavalitsustega,” lisas Kiisler.
Hangete korraldus lonkab. “Võib-olla tõesti suurema omavalitsuse puhul on tal ka rohkem raha pädevama spetsialisti palkamiseks,” arvas EG Ehituse juhatuse liige Taivo Käo. Tema sõnul esineb praegu hangete korraldamise kvaliteedis probleeme. “Kõrvu on jäänud, et tihtipeale hanke koostamise kvaliteet lonkab,” selgitas ta. “Igasuguse arengu suurem takistus on praegu väikesed volikogud,” ütles Tähtvere vallavanem Rein Kokk. Tema hinnangul toob reform positiivseid muutusi ja aitab vältida dubleerimist. “Muidu hakkab igaüks oma jalgpallistaadioni ehitama, koos on raha jaotamine parem,” arvas Kokk. Kaob neljandik omavalitsustest. Siseministeerium plaanib 2017. aastaks kaotada pea neljandiku kohalikest omavalitsustest.Haldusreformi tulemusena jääb praeguse 226 omavalitsuse asemele vaid 60. “Mina isiklikult jätaks neid veel vähem,” ütles Kiisler, kuid lisas, et praegune tõmbekeskuste visioon on kujunenud omavalitsuste ja maakonna vanemate ettepanekute põhjal. Ettepanekuid on laekunud 14 maakonnast, samas ei esitanud regionaalministri sõnul Järva- ja Võrumaa omavalitsusliit maavanemale üldse seisukohta. Praeguseks on selgunud 52 tõenäolist tõmbekeskust, millele lisanduvad veel Harjumaa omad. Viimased selguvad pärast poolelioleva uuringu lõppemist. “Kuidas me saame otsustada, kellega ühineda, kui tulevaste omavalitsuste ülesanded ei ole piisavalt selgelt välja öeldud?” küsis Haanja vallavanem Juri Gotmans. “Möödaminnes öeldakse küll, et kohustused võiksid olla samasugused ja võib-olla ehk peaks midagi juurde panema, aga kui niimoodi kirja panna, siis ei ole midagi ju selge,” ütles Gotmans, lisades, et on korduvalt teinudregionaalministrile ettepanekuid küsimusi arutleda, kuid siiani pole rahuldavat vastust saanud. “Riik räägib praegu ilusasti territoriaalsest jagunemisest ja joonistab kaarte, oluline oleks aga asja sisu selgeks teha,” ütles ta, lisades, et inimeste igapäevane liikumine valdade vahel ei saa reformi ainukeseks põhjuseks olla. |