Andrus Allika
Pärast kohalikke valimisi 20. oktoobril kaob Eestist selline omavalitsusüksus nagu Põlva linn, sest mullu suvel otsustas Põlva vald lõpuks ometi vastu võtta linna ühinemisettepaneku.
«Põlva linn ei kao ka pärast Põlva linna ja Põlva valla ühinemist kuhugi. Mis sest, et linnavalitsust ja linnapead enam ei ole. Vallasisesene Põlva linn jääb ikka alles ja ka tuleval aastal tähistame linna sünnipäeva,» ütles viimaseid nädalaid linnapea ametit pidav Georg Pelisaar 10. augustil, kui Põlva linn tähistas oma 20. sünnipäeva. Kirjalikes allikates esmakordselt juba 1452. aastal mainitud Põlva oli taasiseseisvunud Eesti vabariigis üks esimesi aleveid, mis sai linnaõigused.
«Rõngasvaldade puhul on ühinemine pikas perspektiivis kindlasti positiivne. Võtame või Rapla ja Räpina, kus linn on teda ümbritseva vallaga valutult ühinenud,» lausus Pelisaar. «Meil on olukord teistsugune, sest linna seisukohalt vaadates on aeg ühinemiseks viimase 14 aasta kõige halvem.»
Varajasem ühinemine oleks olnud kasulikum
Pelisaar meenutas, et esimese ühinemisettepaneku tegi linn vallale juba 1999. aastal. «Kõik linnavolikogud on sellise ettepaneku teinud, kuid vald lükkas seni need kõik tagasi. Kahju, et ühinemine ei saanud teoks kas või kümme aastat varem, siis oleks paljud investeeringud saanud teha palju mõistlikumalt.»
Näiteks tõi Pelisaar linnaga sisuliselt kokku kasvanud Mammastes 1. septembril avatud lasteaed-kooli uue hoone. «See on võib-olla Euroopa kõige uhkem koolihoone – näiteks iga klassi juures on eraldi WC nii poistele kui ka tüdrukutele. Aga linnale tähendab see ühe kooli sulgemist, mille juures jäävad kasutamata hästi sisustatud tööõpetuse klass ja spordisaal.»
Koolimaja valimisehitamiseks pidi vald võtma laenu, mis tõi kaasa laenukoormuse kasvu üle 50%, samas kui linna võlakoormus on 32%. «Nüüd tuleb võlgu ühiselt tagasi maksma hakata ja ühtlustada tuleb ka teenuseid, mille samas mahus säilitamine muudab eelarve väga pingeliseks. Kui üle Eesti võtta, siis Põlva linn on olnud aastaid üks paremaid teenusepakkujaid, vald aga paraku kuulunud selgelt tagumisse poolde,» selgitas Pelisaar, lisades, et pingeline eelarve lööb lukku ka investeerimisvõimalused.
Korras kultuurikeskus
Valitsuse kirvehoobid omavalitsuste tulubaasile pole ka Põlvast mööda läinud, kuid linnapea sõnul on suudetud siiski järjepidevalt investeerida. «Näiteks kultuurikeskuse rekonstrueerimine, millesse linn panustas kümme ja riik neli miljonit krooni. Võrreldes Võru või Valgaga oli riigi panus meil väga väike,» tõdes Pelisaar. «Ettevõtluse arendamise sihtasutuse abil valmis meil endisel KEK-i territooriumil tööstuspark, mis tähendab näiteks 1,4 km uusi tänavaid kõigi kommunikatsioonidega. Paraku pole see meile uusi ettevõtteid juurde toonud.»
Põlva linnapea hinnangul on selles süüdi valitsuse maksu- ja majanduspoliitika, mis kuidagi ei soosi Tallinnast ja teistest Eesti mõistes suurtest linnadest kaugemale jäävate piirkondade arengut. «Omaosaluse nõue võiks ju nn ääremaade jaoks oluliselt väiksem olla,» ütles Pelisaar.
Viimase nelja aasta jooksul on Põlvas täielikult rekonstrueeritud üks lasteaed ja puuetega inimeste kool, üks lasteaed on saanud uue katuse. «Ka tänavatesse ja kõnniteedesse oleme raha pannud just parasjagu niipalju, et enam pole Põlvas ühtegi tolmavat tänavat,» kinnitas linnapea. «Tulevikku vaadates aga on selge, et viimane aeg on tänavaid põhjalikult remontima hakata, et olukord ei läheks nii hulluks nagu Võrus või Petseris.»
Tulekul oma
gümnaasium
Lisaks nn riiklikule õpetajate palgatõusule peab Põlva linnapea ülioluliseks tõsta omavalitsuse rahastamisel olevate muusika- ja kunstikooli õpetajate ning lasteaiaõpetajate palka. «Oleme allkirjastanud lepingu, et haridusministeeriumi toel tuleb ka Põlvasse riigigümnaasium, sest ega me ei saa Võrust või Valgast maha jääda,» ütles Pelisaar. «Hoolimata sellest, et juba praegu läheb teatud osa põhikooli lõpetajatest keskharidust omandama Tartusse, oleme suutnud pakkuda päris head haridust, iga aasta on meil medaliga koolilõpetajaid.»
Tartu lähedust peab Pelisaar Põlva plussiks, tänu millele pole linna elanikkond viimastel aastatel kohutavalt vähenenud nagu mitmetes teistes Lõuna-Eesti väikelinnades. «45 kilomeetrit Põlva ja Tartu vahel pole nii pikk vahemaa, et inimesed ei saaks hommikul ühest linnast teise tööle ja õhtul tagasi koju sõita,» tõdes Pelisaar. «Kusjuures see liiklus pole ühepoolne ja näiteks õpetajaid ja arste käib Tartust Põlvas tööl. Tänu sellele on linna elanikkond viimase kahe aastaga vähenenud vaid sajakonna inimese võrra. Õnneks meilt väga välismaale tööle ei kiputa. Noored saavad aru, et Põlva on lastega peredele väga hea paik.»
Vaja hotelli suusatajatele
Põlva linnapea tunnistas, et suur reserv on turismi arendamises. «Riik abistab Pärnut ja Otepääd, aga teised on jäänud vaeslapse ossa, riiklik tervikmõtlemine puudub,» ütles Pelisaar. «Meil on Taevaskoda, meil on väga head sportimisvõimalused. Mammaste suusarajad on kindlasti ühed Eesti paremad. Samas on luksuslik Mammaste majutuskoht mõeldud eelkõige suusatajatele ja leiab juhuslikku kasutamist, kindlasti vajaks Põlva vähemalt hotelli, et siin saaks korraldada rohkem spordi- ja kultuuriüritusi.»
Kõige tähtsamaks ja sugugi mitte kõige kergemaks ülesandeks eelolevatel aastatel peab Pelisaar linna- ja vallarahva ühteliitmist. «Praegu valitseb paljudes Põlva valla külades kolhoosimentaliteet. Kõige tähtsam on ühinemise juures panna inimesed mõistma, et me kuulume kokku ja ajame ühist asja!» rõhutas Pelisaar.
Põlva linn ja vald ühinevad
Elanike arv
Põlva linn 6111
Põlva vald 4049
Pindala
Põlva linn 5,5 km2
Põlva vald 228,8 km2
(Seisuga 1. jaanuar 2013)