Hiiu Elu ajakirjanik Urmas Lauri kirjutab, et kodusaare neljas omavalitsuses võib täheldada kolme mõtteviisi ühtse tuleviku asjus.
Hiiumaa 8500 elanikku annavad korraliku valla mõõdu välja. Kuigi ka Hiiumaal on pärast 15 aastat kestnud läbirääkimisi kaks omavalitsust ühinemas, pole praegustest poliitilistest jõujoontest võimalik välja lugeda, et neid veel lisanduda võiks. Ent valimised võivad suhtumisse muudatusi tuua.
Seda, et valimised on tulemas, võis umbes nädala jooksul, mil poliitiline välireklaam lubatud oli, täheldada vaid Kärdlas, kus Reformierakonna kandidaat Hiiu vallavanema toolile, saare kaugeimas tipus Kalanas elav Tarmo Kriis teatas hiigelsuurel treileriplakatil, et ta on uhke Kärdla üle. Ka üks Emmastes võimule pürgiv seltskond lasi plakateid trükkida, mis said küll vaid paar päev neile tähtsatest lubadustest teatada.
Hiiumaa neljas omavalitsuses võib täheldada kolme mõtteviisi saare ühtse tuleviku asjus. Kõrgessaare ja Kärdla ühinemisel tekkivas Hiiu vallas on volikokku pürgijad valdavalt arusaamisel, et Hiiumaa peaks olema üks vald.
Käinas, mille võlakoormus on väike, arvatakse, et üks vald oleks tore küll, kuid ainult siis, kui ühinemisel on ka liitujate rahakotid võrdselt võlatähtedega koormatud. Emmastes ja Pühalepas on praegused võimulolijad selgelt liitumise vastu.
«Hiiumaa ühinemine on protsess, mis võib juhtuda kas jõuga või juhul, kui asi on küpseks saanud,» selgitas Käina vallavanem Omar Jõpiselg ja lisas, et tema jõuga ühinemiste poolt ei ole, sest see võib kogukonna mällu pikaks ajaks trauma jätta.
Jõpiselg selgitas, et üks ühinemise eeltingimusi on eri piirkondade laenukoormuse ja kassavoogude ühtlustumine. «Kui vaba raha tekib praegu paraku rohkem lõunaosariikides, siis on arusaadav, miks need ei ole altid põhjaga ühinema,» rääkis Käina vallavanem.
/…/