Sotsiaalministeeriumi tellitud mulluse uuringu järgi läks probleemidega laste asenduskodudes kasvatamine, erikoolides õpetamine ja ka sõltuvuste ravi 2012. aastal maksma kokku umbes 23 miljonit eurot.
Riigikontroll heitis mulluses auditis kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitsetööle ette n-ö tulekahju kustutamist laste probleemide varakult märkamise asemel. Õigupoolest polevat riik KOV-idele nõudeid seadnudki. Kokkuvõttes kummitab lastekaitsetööd kolm muret: puudu on lastekaitsetöötajaid ning kehv on nii ennetuse kui ka töö tase.
20 aasta eest välja kuulutatud, kuid siiani kehtivat lastekaitse seadust on õiguskantsler Indrek Teder suisa arhailiseks nimetanud – loosungid on kirjas, kuid õigupoolest ei reguleerivat seadus midagi.
Eelnõu sõnum on uhke
Seetõttu saatiski sotsiaalministeerium 2013. aasta viimastel päevadel avalikule arutelule uue lastekaitse seaduse eelnõu. Minister Taavi Rõivase eelnõuga läkitatud sõnum oli uhke: riik tahab uue seadusega olla maailmas esikohal. „See pole tühi sõnakõlks, kui ütleme, et loome Eestis maailma parima lastekaitsesüsteemi. Seaduseelnõus on kesksel kohal ennetus, et laps ning tema pere saaksid õigel ajal vajalikku tähelepanu ja abi,” teatas Rõivas. „Oleme üle võtnud nii enda kui ka teiste riikide parimad kogemused ja kirjutanud need seaduseks.”
Lastekaitsetöö ekspertide seisukohti kokku võttes aga ilmneb, et ehkki seaduse mõte on hea, on kaheldav, kas hea mõte ka tegelikku elu muudab.
Suurim muutus, mille uus seadus kaasa tooks, oleks sotsiaalkindlustusameti (SKA) juurde nelja piirkondliku lastekaitseüksuse loomine. SKA lastekaitsjad – kokku 18 inimest – aitaksid omavalitsuste lastekaitsetöötajaid, kui need jäävad mõne lapsega hätta, ja korraldaksid üle riigi praktilist lastekaitsetööd.
Sotsiaalministeeriumi hinnangu järgi on SKA allüksusega võimalik tõsta lastekaitsjate töö kvaliteeti. „Iga KOV-i lastekaitsetöötaja ei peaks ise praktikat välja mõtlema,” kinnitas ministeeriumi laste ja perede osakonna juht Anniki Tikerpuu. „SKA-st saaksid nad lastekaitse juhtumite lahendaniseks abi.” Kui seadus tänavu suveks vastu võetakse, kuluks 2015. aastal SKA lastekaitsetööle umbes 723 000 eurot.
Uue eelnõu mõju hinnanud töörühma juht Kerly Espenberg Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusest RAKE tõdes, et nõustamise asemel tunnevad lastekaitsetöötajad hoopis puudust teenustest, millega peresid ja lapsi aidata. „Teine suur probleem on lastekaitsetöötajate puudus,” märkis ta. „Juba praegu on lastekaitsetöö tegijad ülekoormatud ning seega võib tekkida praktikas ikkagi olukord, kus hoolimata seaduse heast mõttest ei jõuta ennetuse ja juhtumikorraldusega tegeleda nii palju, kui oleks tarvis.”
Sellele viidatakse ka eelnõu seletuskirjas: ühe lastekaitsetöötaja kohta on keskmiselt 30 juhtumit, kuid mõnede KOV-ide puhul suisa 300. Kui abivajavate laste arv viimaste aastate tempos veelgi suureneb, on tulevaks aastaks juurde vaja umbes 80 lastekaitsetöötajat. Praegu on eraldi lastekaitsetöötaja umbes kolmandikus KOV-ides ja sageli ei pane töötajad laste probleeme kirjagi, vaid peavad meeles. Töötaja lahkudes läheb seega ka info kaduma.
Asenduskodu töötajate liidu juht Meelis Kukk märkis, et kuna lastekaitsjad sageli töönõustamist ei saa, on SKA uus kohustus väga hea uudis. „Tihti peab sotsiaaltöötaja mõnes väiksemas KOV-is tegelema nii laste, vanurite kui ka narkomaanidega,” ütles Kukk.
Aste karjääriredelil
Eelnõu loojad on põhjendanud, et SKA üksus võiks lastekaitsjatele olla sisuliselt karjääriredeli uus aste. „Kuid võib olla oht, et SKA n-ö tõmbab ära kohtade kõige pädevamaid. Aga pädevus peab olema KOV-is, sest nad tunnevad kohalikku elu. Tuleb läbi mõelda, kes need on ja mis omadused on neil, kes töötavad SKA-s, ja neil, kes jäävad kohtadele,” selgitas TÜ sotsioloogia dotsent Judit Strömpl.
Seadusega on lastekaitsetöötajatel võimalik peredele ka laste kasvatamise asjus ettekirjutusi teha ja nende täitmata jätmise korral nõuda kuni 9600-eurost sunniraha. Jällegi – eelnõu loojate hinnangul võiksid need võimalused töötajate prestiiži tõsta. „Mingisugused sanktsioonid peavad olema, aga sunniraha nõudmine pole minu arvates õige,” hindas Strömpl. „Kui pere on vaene, mis sunniraha või trahvi sa määrad? Karistamise asemel tuleks pigem toetada neid, kes vastavad seaduse nõuetele.”
Ühtlasi pannakse uue seadusega paika, et 2020. aastaks peab kõigil lastekaitsetöötajatel olema sotsiaaltöö (või nt pedagoogika, psühholoogia) alane kõrgharidus ja esimese tööaasta jooksul tuleb omandada ka sotsiaaltöötaja kutse.
/…/