Peeter Ernits
| Kaart, mis näitab elanike arvu muutumist valdades-linnades, pole mõeldud nõrganärvilistele – plussis 30, miinuses 185 omavalitsust. | |||||
| Eestis on kuus maakonda, kus elanike arv langes kõikides omavalitsustes. Kolmes maakonnas oli vaid üks kerkija. Tõsiselt rõõmustada võib vaid 22 linna ja vallaga Tartumaa, kus plusspoolele jäi neist tervenisti 10.
Aga ka Eesti 30 pluss-omavalitsust pole päris need, millisena statistika põhjal näivad. Esmalt tuleb nimetada Tallinna, kes tasuta bussisõidu pakkumise ning veidi vähemtähtsate abinõudega tõmbas aastaga endasse juurde rohkem kui 10 000 inimest. Tallinna mõju tunnistavad paljud omavalitsused, tõdedes samas, et pealinna elanikuks registreerimisega muutsid paljud lihtsalt tegeliku elukoha ametlikuks. “Inimesed elasid juba varem Tallinnas ja tarbisid sealseid teenuseid,” selgitab Järvamaa Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann üht põhjust, miks tema vald mullu 342 hinge kaotas. Präänik kaotab maitset Teine pluss-rühm on Tallinna lähivallad, kuhu ikka viimastel aastatel on kolitud. Sel aastal oli olukord siiski teine: Tallinna “prääniku” tugev mõju tõmbas miinusesse ka mitmed kuldse ringi omavalitsused, näiteks Harku valla. Üks erand oli siin Viimsi (+ 262), lausa imet tegi aga Rae (+ 446). Samas ulatub vald sisuliselt Tallinna välja ning jõudsalt kasvav Peetri alevik Tartu maantee ääres tundub eemalt tulijale selgelt pealinna osana. Vallas askeldatakse uute inimeste nimel siiski usinalt: arendatakse kinnisvara, tahetakse igale lapsele lasteaiakohta pakkuda ning antakse oma unistustest avalikult teada. “Me juhime Facebooki kodulehe, ajalehe ja muude kanalite kaudu tähelepanu toetustele ja kutsume koduvalda sisse registreerima, sest siis tuleb siia ka maksutulu ja saame paremat teenust pakkuda,” seletab vallavanem Mart Võrklaev. Kuldsest ringist välja jääval Kuusalu vallal pealinna või Rae vallaga võrreldavat pakkumist pole. “Meil on nagu teistelgi kaks sihtkohta − välismaa ja Tallinn,” iseloomustab 136 inimese kaotust vallavanem Urmas Kirtsi. Samas ei tundu Kirtsile plussi jõudmine võimatuna. Loodetakse neile, kes otsivad avaramat elukohta ning kellele ei saa sissetulek pealinna vahet sõitmises takistuseks. “Ka jääb Tallinnal pakutavaid hõrgutisi vähemaks,” hindab vallavanem. Seekord jäi pealinna “präänik” Kuusalu mitmekesisele pakkumisele, kus nii sööma kui ka ujuma kutsuti, siiski selgelt peale. Ega mujal parem pole Eesti väheste pluss-valdade kolmas rühm koosneb neist pigem väikestest valdadest, kus omadega hästi hakkama saadakse ning omasid hoitakse. “Me oleme kõvasti pingutanud,” tunnistab Põlvamaal asuva 1019 elanikuga Kõlleste vanem Andrus Seeme, kus mullu oli üks inimene vähem, tunamullu aga 20 rohkem. Abinõud on lihtsad: kui inimene tahab ehitusluba, siis ta saab selle. Kui tahab, et tee väravani lumest puhtaks lükatakse – palun väga! Jõgevamaa Palamuse vald polnud samuti “päris plussis”, aga siiski rahul. “Meilt pole Tallinna palju mindud,” kinnitab vallavanem Urmas Astel. Lahkutud ei ole ka mujale. “Ju siis on teistel viletsam elu kui meil,” pakub Astel. Aga paremaks ka asi ei lähe – viimase kümne aasta jooksul on vallas vaid kahel aastal olnud iive null või plussis. Põlvamaal asuva Räpina olukord on märksa sandim, elanike arv langes 99 hinge võrra, ka sünde oli kümmekond vähem kui loodeti. “Hüppa või pükstest välja,” ohkab vallavanem Teet Helm. Samas – eks lahkujate arv näitab ka, et on veel neid, kes lahkuks. Helm võrdleb siinkohal Räpinat Tartumaal asuva 622 elanikuga Meeksiga, kus minejaid oli vaid 10. “Meid on Räpinas alles veel üle viie tuhande,” nendib Helm. Juurde on aga rahvast raske leida. Kuigi on tulnud vahvaid peresid, lisandub ka teistsugust rahvast. “Kampaaniatega maale tulnutega oleme kõvasti näppu lõiganud,” tunnistab Helm. “Saad küll suurema pere, aga probleeme veel rohkem. Näiteks ühe pere kolmas isa on türmis ja ema abiellub kinnipidamisasutuses juba neljandaga.” Hingepüüdjad Eesti tänavust registripilti muutsid aga ka kohalikud valimised. Just sealt tuleb otsida mitme ootamatu pluss-valla tausta. Saaremaa Torgu vallavanem Tiit Põld tunnistab, et enne valimisi sai nii mõnigi hing valda sisse kirjutatud. “Inimesi on tulnud mandrilt. Aga meil on ka kihvt koht,” naerab ta. Vormiliselt oli plussis ka Eesti sissekirjutusvald nr 1, Alajõe Ida-Virumaal. Ida-Virumaale läheb aga ka kõige omapärasema plussi auhind. Vaivaras, kus mullu kasvas elanike arv lausa 50 võrra, on selles suuri teeneid portugallastel. “Vaivara vallas asub ELi väidetavalt suurim ehitusobjekt – Auvere elektrijaam –, kus ehitajaiks portugallased,” selgitab Vaivara vallavanem Heiki Luts. “Kui nad elavad kohapeal üle poole aasta, tuleb neil ennast sisse kirjutada.” Omapärane on lugu ka nendes paikades, mis peaksid regionaalministri plaani kohaselt olema edaspidi tõmbekeskused, kuid kust elanikud hoopis lahkuvad. Näiteks andsid Jõgeva linn, tema ümber asuv rõngasvald ja Põltsamaa linn tugevalt üle poole maakonnast lahkunute koguarvust ehk 713 inimest. Jõgeva vallast läks ära 3,8% elanikest, 185 inimest. Umbes 30 sellist aastat, ja ümber Jõgeva pole enam kedagi… Loomulik iive oli mullu −28, kümneid inimesi kolis 11 kuuga Jõgevale (62), Tallinna (46), Tartusse (23) ja välisriikidesse (39). “Pakume igasugu soodustusi 400eurosest sünnitoetusest tasuta ujumiseni, kuid linn tõmbab nagu liimiga kärbsepaber,” ohkab Jõgeva vallavanem Enn Kurg. Aga ka Jõgeva linn ise jäi enam kui saja elaniku võrra väiksemaks. |