Keila valla ja linna liitumise tulemusel tekiks 15 000 elanikuga omavalitsus, mis vallajuhtide sõnul aitaks paremini täita ühiseid eesmärke. Linn aga soovib läbirääkimistega mitte kiirustada.

Möödunud nädalal edastasid Keila vallavolikogu esimees Kadri Tillemann ja vallavanem Peeter Schneider Keila linnale pöördumise, milles tehti ettepanek kiirendada kahe omavalitsuse ühinemist.

Kava kohaselt soovitakse kõnelused lõpule viia tänavu 1. septembriks. Eesmärk on luua juba tuleva aasta 1. märtsiks 15 000 elanikuga terviklik omavalitsus.

Haridus ja ühisprojektid

Vallajuhtide sõnul aitab ühinemine paremini ellu viia inimeste elukorraldust ja piirkonna elu edendavaid eesmärke. Näidetena tuuakse välja ühise veemajanduse parem korraldamine, perearstikeskuse rajamine, kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamine ning hariduse edendamine.

Linn on esialgu äraootaval seisukohal ning ei poolda ühinemiskõnelustega kiirustamist. “Liitumine ei tohiks olla emotsionaalne otsus. Pelgalt loosungitest stiilis “koos oleme tugevamad” ei piisa. Tuginema peaks argumentidele ja faktidele – tähtis on, et liitumisest võidaksid nii linna kui valla elanikud,” ütleb Keila linnavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees Erki Fels. “Läbirääkimiste hetkeseis ja tõsiseltvõetavate analüüside puudumine ei võimalda aga selles praegu veenduda,” lisab ta.

Kadri Tillemann peab kiirustamisele ja analüüside puudumisele viitamist kummaliseks, kuna ühinemiskõnelused on kestnud juba üle kahe aasta. “Läbirääkimiste alguses otsustati koos, et tarvis on analüüsida ühinemisega seotud rahanduslikku mõju ning koostatigi põhjalik finantsanalüüs. Lisaks on olemas 2007. aastal koostatud Geomedia väga põhjalik projekt, mis käsitles Keila linna ühinemist lähinaabritega – mõistagi tuleks aga selle uuringu tulemuste puhul arvestada nii linnas kui vallas viimastel aastatel toimunud muudatustega.”

Vallajuhid viitavad ka tänavu jaanuaris läbi viidud Faktum Ariko uuringule, milles küsitleti 700 Keila linna ja valla elanikku. Enam kui pooled vastanuist (53%) pooldasid liitumist, vastu oli 17% ning seisukoht puudus 30% vastajatest.

Ollakse ettevaatlikud

Erki Felsi sõnul leidub Eestis küll kohalikke omavalitsusi, kes oma väiksuse või nõrga haldusvõimekuse tõttu ei suuda kvaliteetselt avalikke teenuseid pakkuda. “Kindlasti ei ole aga Keila linn ega Keila vald olukorras, kus oma ülesannetega iseseisvalt toime ei tulda.”

Tillemann ei pea niisugust hinnangut edasipüüdlikuks. “See, et me saame täna enam-vähem hakkama, ei ole minu jaoks argument, kui on teada, et koos saame paremini,” lausub ta.

“Me võiks teoreetiliselt teha veel analüüse, kui oleks teada, mida on vaja analüüsida,” tõdeb vallavolikogu esimees. Linnale ootamatult tulnud ettepanek läbirääkimiste kulgu aga veel ei mõjuta.

“Vastus Keila valla ettepanekule on praegu koostamisel, kuid omavahelist koostööd pean kõigi naaberomavalitsustega väga positiivseks ja oluliseks,” kinnitab Fels.

Kadri Tillemann toonitab, et vald on ühinemise tingimustes paindlik ning 1. märts ei ole absoluutne eesmärk. “Siinkohal tuleks olla riigimehelik ja lähtuda kohaliku rahva tahtest ning ka ühiskondlikest suundumustest, mis üha enam rõhutavad muudatuste vajadust omavalitsuskorralduses.”

KAKS KEILAT KOKKU? • Keila linna ja valla ühinemiskõnelused algasid 2011. aastal, mil vald tegi linnale vastava ettepaneku. • Linnavolikogu võttis pöördumise vastu sellele järgneval aastal. • 2012. ja 2013. aastal koostati finantsanalüüs, moodustati komisjonid ning korraldati avalikke seminare. • Ühinemisläbirääkimiste jätkamine on 2013. aasta kohalike valimiste järel moodustunud Keila vallavolikogu koalitsiooni üks peamisi eesmärke.