Ahto Jakson
Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemisel tekkiva ühendvalla volikogu valimisteks moodustatav 19 mandaadiga üks valimisringkond tagab kõigile kandidaatidele võrdsed võimalused ning kindlustab parema koostöö. Nii leiavad kolme valla juhid.
Kolme valla liitumisläbirääkimiste koordinaatori Koit Kelderi sõnul jõuti ühtse valimisringkonna moodustamise ideeni mitmete arutelude tulemusena. Ta ei näe ühtegi objektiivset põhjendust, miks Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemisel peaks tegema eraldi valimisringkonnad.
“Sel juhul kaoks ühinemise mõte üldse. Üks valimisringkond tagab, et juba enne valimisi toimuks sisuline koostöö üle praeguste vallapiiride ja et piirkondade huvid oleksid kaitstud üle valla,” ütles Kelder. Ainus võimalus uut valda terviklikuna näha ja arendada, samuti liitumislepingus kirjapandut ellu viia on ühiselt ja koos.
Mitme ringkonna puhul väheneb koostöö
Kärla vallavanema Tiina Luksi hinnangul annab ühe ringkonna moodustamine kõikidele piirkondadele võrdsemad võimalused esindatuseks volikogus ehk lühidalt öeldes saavad kõik valida kõiki kandidaate.
“Ringkondade puhul tekib olukord, kus väiksema ringkonna esindajad, kuna valijate arv on väiksem, on juba enne valimistulemuste selgumist volikogus vähemuses. Ringkonnad annavad küll kindluse, et “omad” on sees, aga annab ka kindluse, et oled koos “omadega” vähemuses,” põhjendas oma seisukohta Kärla vallavanem. Lisaks konkureerivad piirkondade esindajad sel juhul omavahel ja tekib oht, et ei suudeta omavahel koostööd teha.
Kaarma vallavanema Andres Tinno meelest loob üks valimisringkond parima võimaluse arvestada kõikide huvidega, sest loodavad valimisnimekirjad peavad esindama kõigi praeguse kolme valla valijate huve. “See annab võimaluse, et ka väiksemast vallast nimekirja sisse saanud kandidaadid saavad arvestada kogu valimised võitnud nimekirja (koalitsiooni) toetusega, mitte ainult oma piirkonna toetusega, mis oleks ringkondade puhul,” leidis Tinno.
Mandaadid ei ole garanteeritud
Ringkondlikud mandaadid ei ole garanteeritud, sest oluline on ületada ka valimiskünnis. Juhul, kui see jääb ületamata, võivad ringkondlikud hääled kaotsi minna ja saavutatakse Tinno arvates vastupidine efekt ehk esindatust volikogus ei saada.
Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson ühines Kaarma ja Kärla kolleegide arvamustega, kuna ringkonnad ei garanteeri kindlaid kohti volikogus. “Senine kogemus nii teistes Eesti valdades kui ka välismaal on näidanud, et pigem on ääremaad aktiivsemad ning saavutavad ühe ringkonna puhul rohkem kohti, kui muidu rahvaarvu proportsiooni järgi võiks eeldada,” ütles Tiitson.
Kaarma, Kärla ja Lümanda valla baasil moodustataval tulevasel ühendvallal ei ole klassikalist keskasulat, mis tõmbaks maapiirkondade elujõu endale. Seetõttu ei tule karta maa ja linna vastandumist, mis vastasel korral võiks olla üks ringkondade moodustamise argument. “Kui vaadata praegust Kaarma volikogu, siis ka see koosneb erinevate kantide esindajatest, mitte ühe asula inimestest. Nüüd saab kante olema Lümanda ja Kärla võrra rohkem,” märkis Tiitson.
Tegijad valitakse nagunii ära
Saare maavanem Kaido Kaasik pooldab samuti ühtse valimisringkonna moodustamist. Ta tugines Gotlandi saare näitele. Seal oli algselt kaalumisel teha mitu valimisringkonda, sest kardeti, et linnainimesed võidavad. “Välja tuli hoopis vastupidi. Maainimesed said rohkem kohti. Kui kohapeal on tublid inimesed, keda rahvas usaldab, küllap nad ära valitakse,” oli Kaasik kindel.
Maavanem ei pidanud vanade valimisringkondade piiride meenutamist heaks ja nägi, et mõttekam oleks kohe kõik korraga ära teha, sest edasi tuleb kõigil nagunii ühes vallas elama hakata. Küll aga võib juhtuda, et näiteks Kaarma volikogu liiget Lümandas ei tunta ja ta seal hääli ei saa, aga vallavanemat teatakse. Praegu on see siiski oletus, sest praktika veel puudub.
“Piiride kunstlik hoidmine ei vii kusagile. Kui kõik hakkavad ise valimisi läbi viima, võidab lõppkokkuvõttes Kaarma, kus elanikke on kõige rohkem,” pakkus Kaasik. Ühe suure ringkonna puhul saab valida ükskõik millise kandidaadi poolt.