Jaak Madison: Kui palju omavalitsusi peaks praeguse kava ja plaani järgi alles jääma aastaks 2019 Eestis ja kui suur peaks olema keskmine elanikkond keskmises omavalitsuses aastal 2019?
Arto Aas: Tõepoolest, koalitsioonileppes on kokku lepitud, et haldusreform tuleb, on pandud paika kõige olulisemad põhimõtted. Aga see lähenemine ei ole lihtsalt nii, et lepime kõigepealt omavalitsuste arvu kokku ja siis hakkame vägivaldselt piire nihutama, vaid lähenemine on kokku lepitud eelkõige nii, et omavalitsused oleksid võimekamad ja saaksid hakkama nende ülesannete ja funktsioonidega, millele üks tänapäevane omavalitsus peaks vastama, et ta suudaks ka oma kodanike huve täita.
Me oleme kokku leppinud, et seaduseelnõu jõuab siia saali kindlasti järgmise aasta kevadel. Aga kui vastata natuke spetsiifilisemalt, siis jah, võin viidata päris paljudele uuringutele nii Eesti ülikoolides kui ka teistes riikides, mis justkui taandavad omavalitsuse võimekuse teatud elanike arvule. Elanike arv on ühe viimase Tartu Ülikooli uuringu järgi umbes 5000 elanikku. See on teadlaste välja pakutud arv, aga meie läheneme sisulisemalt ja teise nurga alt, teenuste nurga alt.
Jaak Madison: Kas Teil on näited elust, kus on omavalitsuste liitmine või vabatahtlik liitumine toimunud vastavalt ootustele?
Arto Aas: Minule on kinnitatud, et enamik Eestis toimunud omavalitsuste liitumisi on õnnestunud. Tõepoolest, alguses võib see olla ebamugav, sest on palju kriitikat ja vastuseisu, aga tavaliselt teise valimistsükli ajal loksuvad asjad paika ja pikemas vaates saab nimetada, et omavalitsuste liitumised on positiivse tulemusega. Me ei taha tõepoolest, et me paneme ette mingi väga kindla raamistiku või šablooni, milline üks omavalitsus peab olema, sest Eesti omavalitsused on väga erinevad. Lõpuni vägivaldselt neid erinevusi kaotada ei saa ega ole ka mõistlik. Harjumaa omavalitsused on kindlasti teistsugused kui omavalitsused Lõuna-Eestis, saartel, väikesaartest rääkimata.