Siseministeeriumi esindajad Ave Viks ja Sulev Valner kohtusid juuli esimeses pooles Ida- ja Lääne-Virumaa, Järvamaa, Viljandimaa, Võrumaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Harjumaa maavanemate juures piirkonna esindajatega, et tutvustada kavandatava haldusreformi kava seni kokkulepitud pidepunkte ja kuulata ära esmase kohapealse tagasiside ja ettepanekud. Kohtumistel osales kokku sadakond inimest maavalitsuste ja omavalitsusliitude poolt, kokku oli esindatud 59 eri omavalitsust. Seega enam kui veerand Eesti omavalitsusjuhtidest on juba saanud sel neid otseselt puudutaval teemal otseallikast infot ja ka oma mõtteid avaldada.
Valik kohtumistel kõlanud erinevaid küsimusi ja ettepanekuid:
Miks on ühinemistoetusel ülempiir?
Kas võiks KOV juhtide lahkumishüvitisi diferentseerida mitte ainult üle ja alla aasta ametis olemise, vaid ka näiteks suurem hüvitis neile, kes on olnud KOV juhiks vähemalt 10 aastat?
Kas on ikka mõtet toetada sama suure ühinemistoetusega ka neid ühinemisi, mille tulemusena tekib suhteliselt väike ja ilmselt tulevastele kriteeriumitele mittevastav KOV? Mis saab, kui vabatahtlik ühinemine annab ebamõistliku tulemuse?
Millised saavad olema teiste KOV töötajate sotsiaalsed garantiid, nende lahkumishüvitised ühinemiste järel lisaks vallavanematele? Tuleks selge sõnaga lubada kasutada ühinemistoetust ka ametnike, mitte ainult juhtide lahkumishüvitisteks ühinemise järel.
Kas on kavas muuta tasandusfondi põhimõtteid, mis korjavad omavalitsuse pingutusega teenitud lisatulu teistpidi tagasi ja võtavad ära enamiku KOVide motivatsiooni kohapeal maksutulu juurde saada?
Kuidas välistada, et tulevast ühinemist ette teadvad KOVid ei hakkaks oma lubatud vaba laenukoormust täis laenama, et veel enne ühinemist teha asju, mida võib-olla koos ei tehtaks?
Kuidas lahendada valitsuse algatatud ühinemiste puhul, kui ühinejatel on väga erinev laenukoormus?
Kas reformiks (ühinemistoetusteks) vajalik raha on ikka olemas?
Miks ei võiks hindamise kriteerium olla ka investeerimisvõimekus?
Kuidas võib realiseeruda töökohtade arvestamine KOV tulude kujunemisel?
Kas maakonna piiri ületava ühinemise puhul on suuremaid takistusi kui maakonna-sisese ühinemise puhul?
Millisena nähakse maakondlike omavalitsusliitude tulevast rolli, eriti siis, kui maakonda jääb vaid paar omavalitsust? Kas võiks olla reegel, et KOV ei saa omavalitsusliidust välja astuda?
Mis saab maakondadest? Kas peab ikka olema tulevikus 15 maakonda, võiks olla ka näiteks 6.
Osavalla kohta peaks seaduses olema palju kindlam regulatsioon, ei saa jätta seda ainult KOV enda otsustada. Kuidas üks osavald hakkab välja nägema?
Tallinna linnaosad ei ole osavaldade kujundamiseks hea analoog, kuna on palju suuremad, peaks linnaosa ja osavalda eraldi kirjeldama.
Osavald omab mõtet ainult siis, kui temaga on seotud eelarve, mida saab seal otsustada
Kas uue KOVi volikogu valimisel reeglina üks või mitu valimisringkonda? Kuidas maandada hirmu, et suurem osapool hakkab volikogus väiksemate üle liialt domineerima?
Ühinemisleping peaks omama suuremat, seaduse jõudu, et vähemalt teatud punktid seal ei oleks muudetavad. Vaja tugevamat järelevalvet ühinemislepingute osas.
Kas maksab üldse hakata praegu ise ühinema, kui äkki ei mahu ühinemise järel kriteeriumite alla?
Kui kolm liituvad ja täidavad kriteeriumid, saavutavad piisava suuruse, aga neljandat kõrval kampa ei võeta, siis mis alusel valitsus neile selle neljanda jõuga külge paneb? Miks karistatakse juba liitunuid veel kellegi juurdeliitmisega, keda nad ei taha? Kas piisavas mahus omavahel ühinemine võiks välistada tulevase veel kellegagi liitmise?
Kuidas see protsess täpselt käima hakkab?
Kas kavandatav on ikka kooskõlas põhiseadusega?
Mis siis saab, kui volikogu ütleb valitsuse algatatud ühinemisele ei? Kas siis valitsus teeb ka ikkagi otsuse teistpidi?
Mis motiiv on neil, kelle külge „valgeid laike“ liidetakse, kui valitsuse algatatud ühinemisega ühinemistoetust ei kaasne?
Kas võiks olla igakordne liitumise lisapakett, näiteks mingi vajaliku teelõigu asfalteerimine, et uue valla eri keskuste vahel oleks parem liikumisvõimalus vms kohapeal vajalikuks peetava asja ärategemine seoses ühinemisega riigi poolt?
Vaja on töötavat regulatsiooni külade üleminekuks teise valda.
Kuidas arvestatakse hindamisel juba toimivaid koostöös tagatud pädevusi seal, kus see koostöö on reaalselt olemas?
Inimeste arv KOVis paneb asja paika, hindamisega võime ainult aega raisata, ega keegi hakka ennast ise enesehindamisel kehvaks hindama
Elanike arvu reformi alusena kardetakse, aga võib-olla on see parem, kui hakata leiutama igasugu kaudseid viise sama tulemuseni jõudmiseks. Kriteeriumid võiks olla võimalikult lihtsad, tuginedes eelkõige elanike arvule.
Kuidas kajastada kriteeriumites valla elukeskkonna asju?
Enesehindamine on kõigile kasulik, annab objektiivse ülevaate, mis seisus ollakse
Kas enesehindamine puudutab kõiki või peaks mingist piirist suuremad sellest vabaks jätma?
Enesehindamise üks komponent võiks olla elanike rahulolu küsitlus konkreetsete küsimustega.
Kas seadusesse tulevad sisse ametnike pädevusnõuded? Ettepanek mitte üle tähtsustada ametnikele seatavaid formaalseid nõudeid, kuna on väga tublisid ametnikke, kellel pole erialast haridust, sageli töötab ilma erihariduseta inimene väga hästi.
Volikogu komisjonide komplekteerimine on ka üks tähtis näitaja.
Üldisemad mured
Hirm, et väikesed keskused kaotavad endise tähenduse ja rolli, kui ei ole enam vallakeskus: mida selle vastu teha? Mis jääb endisesse vallakeskusesse alles?
Peab hindama ka seda, kui suur on reformi tulemusel eraisiku kanda jääv kulu ja kuidas seda leevendada. Paljude reformide puhul on läinud teenuseni jõudmine inimestele kallimaks ja aeganõudvamaks (koolid, arstiabi jne). Oluline on selles osas ühistranspordi arendamine.
Ühinenud suure pindalaga vallas on näiteks õpilastransport väga kulukas (Suure-Jaani näide).
Ühinemise järel kaob inimestel senine turvatunne (KOV suhtes), sellele tuleb ka tähelepanu pöörata.
Kas on vaagitud reformi mõju riigikaitse seisukohast, eriti piiriäärsetel aladel?
Lisaks ühinemisele peab olema paigas ka lahutamise kord, kui seda peaks kunagi vaja olema, omavalitsuste jagunemise täpne mehhanism.
Enne peab olema teada tulevikuvisioon, siis kriteeriumid, mitte vastupidi.
Mille järgi näiteks viie aasta pärast otsustame, kas reform on õnnestunud: mis on tulemuskriteeriumid?
Reformi aluseks tuleb võtta, mida inimesel, elanikul on vaja.
Milline on haldusreformi suhe riigireformiga? Miks riik ei ole solidaarne, kui ootab valdadelt ühinemisi, aga ise sedasama ei tee? Tuleb teha riigireformiga koos, mitte enne seda.
Sihtasutuste seadus tuleb üle vaadata, et ei tekiks probleeme õigusjärglusega ühinemiste järel.
Vajalik on elanike arvamuse väljaselgitamise täpne reglement.
Vajalik on linnade nagu Paide, Viljandi nime säilimise võimalus ühinemise järel, millegipärast on müstiliselt oluline teema.
Ida-Virumaa vajab erikohtlemist: a) Alutaguse väga hõre piirkond b) suured venekeelsed linnad kõrvuti väiksemate eestikeelsete valdadega.
Sõnum peab käima ees, et piirkondadest hoolitakse, et reformi eesmärk ei ole asju tsentraliseerida.
Tuleks ära hoida seda, et tugevamad keskused väldivad ühinemist tagamaaga ja nii ei jää tagamaal muud üle kui ühineda vaid omavahel, ehkki see piirkonnas loogilist tervikut ei tekita.
Vaja on ka Tallinna linnapiirkonna regulatsiooni. Harkut ja Õismäed või Piritat ja Viimsit oleks loogiline vaadata koos.
Suured KOVid võivad saada eurorahast vähem kätte kui mitu väikest eraldi. Palju asju jagatakse toetusprogrammides nii, et iga taotlev KOV saab maksimaalselt ühe projekti esitada.