| Muistse vabadusvõitluse ajal kaheksasada aastat tagasi oli külavanem austusväärne amet. Külavanem pani teedele välja vahimehed, juhtis sõjasalka, abistas külavaeseid ja andis noormeestele loa naist võtta. | |||||
| Tänases külakogukonnas ei soovi inimesed mingil põhjusel endale sellist austavat ametit võtta. Ennekõike on põhjus see, et tegemist on just nimelt auametiga. Külaelanikel tekivad aga õigustatud ootused ja nad hakkavad külavanemalt konkreetseid tulemusi nõudma.
Samas on külavanem see isik, kes vahendab elanike soove valla rahajagajatele. Ning mida kaugemale nihkub vallakeskus külast, seda olulisemaks muutub külavanema roll. Kui Saaremaale jääb vaid üks omavalitsus keskusega Kuressaares, on külavanema kodu või küla seltsimaja ainsad kohad, kuhu kokku tulla, et elu üle aru pidada. Mõistetav on ka Pihtla vallavanema seisukoht, et külavanemate ülevalt poolt määramisest head nahka ei tule. Ilmselt oleks siis kõik külavanemad parteide määratud. Ja kui käsk jääb täitmata, määratakse uus ja sobivam isik. Kelle võib ju ajutiselt sisse kirjutada. Seega on külavanema puudumine ilmne ohumärk. Elujõulistes külades on külavanem enamasti olemas. Hääbuvates aga… |
