Ühelt poolt lisab uudne seis põnevust, sest kolme valla senised jõujooned enam ei kehti, poliitikasse on tulnud uusi; vanu on kõrvale astunud ja keegi ei oska ennustada, milline on lõpptulemus.
Teisalt tunduvad Lääne-Nigula valimised igavavõitu, sest nimekirjade valimisprogrammid on sarnased, toetudes kolme valla ühinemislepingule, ning võitlust ja üksteise halvustamist ei kosta.
Kui seni on kolme valla volikogus kokku 31 kohta, siis nüüd konkureeritakse ligi poole vähemaile kohtadele. Vastse valla volikogu 17 kohale kandi- deerib kuues nimekirjas 75 inimest. Juba praegusi volikoguliikmeid on kandidaatide hulgas rohkem kui uues volikogus kohti.Vanad piirid on ajalugu
Viie erakonna (Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Reformierakond, IRL ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)) kõrval on valimisvõitlusse astunud üks valimisliit.
Varasemate Oru, Risti ja Taebla valimisnimekirjadega võrreldes on praegused nimekirjad segamini nagu Kört-Pärtli särk.
Varasema Taebla valimisliidu Laikmaa liikmeid jagub sel korral nelja nimekirja. “Vali- misliitudega on see, et igaüks tuleb nimekirja oma probleemidega ja siis minnakse jälle laiali,” kommenteeris varem Laikmaas, kuid sel korral EKRE nimekirjas volikokku kandideeriv Aare Vaalma.
Kõige rohkem Laikmaa liikmeid pürib sel korral volikokku Keskerakonna nimekirjas, mille esinumber on praegune Taebla vallavolikogu esimees Jaanus Mägi ja kus suurem osa kandidaate on samuti just senise Taebla valla piirkonnast.
“Nähtavasti on juhtunud Taebla-keskne, taotluslik see pole,” selgitas Mägi nimekirja koosseisu kommenteerides. Ta lisas aga, et sellegipoolest ei jäeta ühtegi piirkonda tähelepanuta.
Sotsiaaldemokraatide hulgas moodustavad tuumiku varem Risti valimisnimekirjas Areng ja Oru IRLi nimekirjas kandideerinud, esinumbriks Risti volikogu esimees Andres Liiv.
Valimisliitu Tasakaal on ühinenud varem Orul ja Taeblas samanimelises nimekirjas kandideerinud, sealhulgas mõlema senise valla juhid Ülle Erman ja Arno Kelnik ning Oru vallavolikogu esimees Andres Kampmann.
Kui teistes nimekirjades on siia- ja sinnapoole liitmist-lahutamist, siis Reformierakond tuleb välja nimekirjaga, milles on enamikus uustulnukad. Vaid kolm Reformierakonna kandidaati on ka eelmistel valimistel kandideerinud oma vallas Reformierakonna nimekirjas.
IRL läheb sel korral välja neljaliikmelise nimekirjaga, neist ükski pole varem valimistel osalenud.
EKRE neljaliikmelises nimekirjas on nii varasemaid volikogu liikmeid kui ka uustulnukaid. Selles nimekirjas kandideeriv Elvo Leppmaa on kõige pahasem nn peibutuspartide kasutamise üle. “Minule on peibutuspardid täitsa tabu. Ta tuleb kusagilt, võtab hääli, tema nimekiri saab valitud, aga see pole rahva soov,” pahandas Leppmaa.
Tema sõnul võib juhtuda, et peibutuspardi häälte tõttu saavad samast nimekirjast sisse vähe hääli saanud kandidaadid, samal ajal kui teise nimekirja rohkem toetust kogunud inimesed jäävad volikogust välja.
“Paneks rahvale südamele, et pigem panustagu kas või samast nimekirjast neile, kes oleks ka volikokku tulemas,” ütles Leppmaa.
Programmides erimeelsusi ei ole
Kuigi Lääne-Nigula vallas on valimisnimekirju rohkem kui teistes Läänemaa omavalitsustes, pole programmides suuri erimeelsusi.
Üks põhjus on selles, et kolme liituva valla vahel kevadel sõlmitud ühinemisleping paneb juba paljud tegevused paika. Nii näiteks on ühinemislepingusse sisse kirjutatud, et säilitatakse koolivõrk, raamatukogud ja muuseumid, hoolekandeasutused, toetatakse kultuuri-, spordi- ja seltsitegevust, tagatakse nii kultuuri- ja spordirajatiste kui ka teede ja tänavate korrashoid.
Valimisliidu Tasakaal esinumber Andres Kampmann ütles, et iseenesest pole kellelgi kohustust ühinemislepingut järgida. “Kui ebaausalt mängida, võib lepingu üldse kõrvale heita, sest see ei kohusta millekski,” ütles ta.
Ometi lootis Kampmann, et mängitakse ikka ausate meeste mängu ja lähtutakse lepingust.
Keskerakond ongi oma valimisprogrammi sisse kirjutanud, et ühinemisleping on kõige alus ning pudrumägesid ja piimajõgesid lubada oleks vastutustundetu. “Saame ühinemiskokkuleppes tehtavaid toiminguid nähtavasti vaid läbimõeldumalt ellu viia,” seisab programmis.
Jaanus Mägi sõnul on ühinemislepinguga arvestamine loomulik. “Kui keegi hakkaks kõrvale hiilima, veaks see ju inimesi alt,” selgitas Mägi.
Mägi lisas, et ühinemisleping on nii mahukas, et sellele veel midagi juurde lubada pole mõtet, pealegi pole päris selge, milline on ühinevate valdade tegelik seis.
Reformierakond on oma programmis ühinemislepingu punktid üks ühele üle võtnud, lisades omalt poolt lubaduse arendada siseturismi ettevõtlust.
Reformierakonna kandidaat Aire Kiisk tunnistas, et programmi koostamisel jälgiti ühinemislepingut väga hoolega. “Programmi koostades lähtusime inimeste probleemidest, selleks tegime ka küsitlusi,” ütles Kiisk.
Tema sõnul tuli küsitlustest välja apteegivajadus, koolimaja soojustamise teema jm. Samuti plaanitakse toetada käsitööinimesi, kellel on probleemi ruumirendi maksmisega.
Enamikku praegusi vallajuhte koondav Tasakaal on oma programmis astunud sammukese edasi ja annab valijaile aimu, mida ühe või teise asja toetamise all silmas peetakse. Näiteks on plaanis luua nii külade ja seltside kui ka noorte tegevuse fond.
Kõige põhjalikum programm on sotsiaaldemokraatidel, kes annavad konkreetsemaid lubadusi.
“Ega me ühinemislepingusse kogu uue süsteemi ülesehitamist sisse kirjutanud,” ütles sotsiaaldemokraatide esinumber Andres Liiv.
Tema sõnul on vaja jälgida, et uus vald ei kujuneks ametnikekeskseks ja et inimesed ei tunneks võimu kaugenemist. Liiva hinnangul on uue valla stardipositsioon väga hea ja edasi liikudes on oluline vigu vältida.
EKRE kõneisik Elvo Leppmaa ütles, et nemad pole valimisteks programmi paberile pannud ja joondutakse erakonna põhimõtete järgi.
Uue valla üheks tähtsamaks ülesandeks nimetas Leppmaa tegelemist sellega, et vallas saaks ettevõtlust arendada. Selleks tuleks tema hinnangul üle vaadata praegune kinnisvara ja selle tarvitamine. Samuti peab ta tähtsaks valla tuge projektide ja raha juures.
“Kindlasti seisame selle eest, et kõigile uue valla elanikele oleks võrdne kohtlemine ja ei tekiks ääremaastumist,” ütles Leppmaa.
Kuigi enamik erakondi on oma programmis nimetanud arvestamist kogukonna ja küladega, siis Leppmaa leiab, et üks võimalus kogukonna häält kuuldavaks teha oleks regulaarselt kogunev külavanemate nõukogu. “See on institutsioon, mis toob kitsaskohad välja, annab teada, mida vaja ja kus mida vajaka,” ütles ta.
Kõik on valmis koostööd tegema
Mis seis valitseb Lääne-Nigulas pärast valimisi, on raske ennustada ja ühegi nimekirja esindaja ei tahtnud öelda, mitu kohta volikogus saada loodetakse.
Andres Kampmann pidas kõige tõsiseltvõetavamaiks nimekirjadeks valimisliitu Tasakaal ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.
Kõigi nimekirjade esindajad kinnitasid, et on valmis koostööd tegema kõigi nimekirjadega. “Pärast kaklust rusikatega ei vehita. Volikogus pole vaja omavahel kakelda, vaid ühist Lääne-Nigula valla asja ajada,” lisas 20 aastat Risti volikogu liige olnud Elvo Leppmaa.
Kellest saab tulevane vallajuht, pole samuti selge.
Keskerakond on enne valimisi ainsana välja öelnud, et nende vallavanemakandidaat on Olev Peetris. Sotsiaaldemokraadid seevastu pooldavad vallavanema leidmist konkursi teel.
Ülejäänud nimekirjade esindajad tunnistasid, et nad pole vallavanema kandidaadile mõelnud. Elvo Leppmaa leidis, et pooldab pigem konkurssi, toomaks värsket verd.
Ühes on aga kõik nimekirjad ühel meelel – uus vald tuleb käivitada ja kolm endist valda parimal võimalikul viisil ühtseks siduda. |
