Rein Raudvere, Bianca Mikovitš
| Eestis sündis nende valimistega seitse uut ehk ühinenud valda. Kas neis jätkus kohti ka väiksemate liitunute eest seisjatele? | |||||
| Pärnumaal pani pisike Lavassaare vald, kus elanikke jäi juba alla 500, leivad ühte kappi suure naabri Audruga, kus rahvast kümme korda enam. Nii oldi Lavassaares üsna murelikud, kas neilt üldse keegi volikokku pääsebki.
Et “oma rahva” hääled ei hajuks ja keegi ikka volikokku pääseks, astus Lavassaarest valimisvõitlusse vaid viis inimest. “Ma kardan, et viiski oli palju, targem olnuks kahega piirduda, siis oleks kindel, et vähemalt üks saaks volikokku,” arutles valimispäeval Harri Virgo. Kui kahe valla peale antud 2319 häält kokku loeti, selgus, et üks volikogu liige 17st siiski Lavassaare eest seisma saab: IRLi ridades üles astunud külaseltsi juht Merle Liivak kogus 82 häält. Samas ei saa öelda, et rahvas omade eest üleliia usinalt seisis. Kogu Audru vallas jäi osalus veidi alla 50%, Lavassaare poolelt hääletas 417 valimisõiguslikust 198 (47,48%). Küll oli Lavassaares raske leida neid, kes väljendanuks rõõmu liitumise üle. “Elu läheb nüüd veelgi hullemaks, muutume senisest enam ääremaaks,” arvas Reeno Kohv. Kahjutunnet nentis ka Romek Popov. “Kui praegu oleme siin puu tipp, siis valla kadudes see puutüve allosa, kuhu kõik koerad peale pissivad,” tõi ta võrdluse. Samas leidis Popov, et ega nüüd muud üle jää, kui Lavassaare inimesed peavad ise oma kodukoha eest seisma. “Mida rohkem on külaseltsis hakkajaid inimesi, mida enam asjalikku nad ette võtavad, seda tugevam on kindlasti ka valla toetus,” arutles ta. Igaühele jagus oma Läänemaa Lääne-Nigula volikogu 17 kohale kandideeris 75 kodanikku ning kõik senised vallajuhid said kindlalt sisse. Uusi tulijaid on üksikuid ning kohad jaotuvad kolme endise valla vahel üsna ühtlaselt. Oru, Risti ja Taebla valdadest tekkivas ühisvallas küündis valimissaktiivsus 54 protsendini, mis oli oodatust märksa väiksem. Põhjusi oli ilmselt mitu, välistada ei saa ka seda, et nn ühine volikogu jäi paljudele juba võõraks ja kaugeks. Samas kohtas ka suhtumist “Ministrite palgad tõusevad, minu miinimum mitte, järelikult ei lähe ma oma hääle, isiku ja arvamusega kellelegi korda.” Valimisliidus Tasakaal uude volikokku pääsenud Andres Kampmann ütles, et pettumus suurest poliitikast on maal tunda. “Kui vaatame, mis valimiste ajal Tallinnas toimus või suurt poliitikat üldse, siis on pahameel mõistetav,” lausus ta. “Poriloopimise, tsirkuse ja tühjade lubadustega maal aga kaugele ei jõua, pori loopides on endalgi käed mudaga koos. Täitmata lubadused suurendavad inimeste pahameelt ja käegalöömist veelgi.” Omade poole hoitakse aga Läänemaalgi. “Valime neid, keda tunneme ja teame, kes meid edaspidi esindaksid, ikka oma tublisid inimesi,” kinnitas Helve Tuulemäe Oru vallast Jalukse külast. Ühendame lõpuks linnagi! “Omamoodi tore oli, et pidin emale ID-kaarti näitama, tema istus valimisjaoskonnas,” kõneles Mart Kukk Holstre (endine Paistu vald) koolimajast hääletamast tulles. Ka Mardi vend Mait ja isa Riho pidid dokumendi välja otsima. Kuigi Mait töötab hoopis Narva elektrijaama ehituse juures Auveres, on ta oma koduvalda endiselt sisse kirjutatud “seepärast, et kodukoht on südamest tähtis”. Kõik kolm ühe pere meest ütlevad, et valikut teha ei olnud raske. “Külas valitakse ikka oma kodukandi inimest. Vaevalt et Saarepeedi inimene ühinevas vallas üldse teab, mis siinpool valla otsas toimub,” selgitas Riho Kukk. Nelja valla (Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi) liitumisel sündiva Viljandi rõngasvalla kaugema tuleviku kohta arvab Riho Kukk, et küllap varsti vallutatakse ka Viljandi linn. Paistulasele Rasmus Kasemaale ühinemine ega valla keskuse muutumine muret ei tee. “Asjaajamisi on Viljandis palju, seal töötab ka mu naine ja õpib üks lastest,” põhjendas ta. Aga valida lubas ta omakandi inimest. “Võõraid ma ei tea ega tunne, samuti nende tegusid.” “Omade” eelistamisest kõneleb seegi, et uude volikokku pääsesid nii senine Paistu vallavanem Ene Saar, Pärsti vallavanem Erich Palm kui ka Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe, kes olid ühtlasi oma nimekirjade suurimad häältekogujad. Seda rida rikkus vaid kõige väiksema liituja Saarepeedi vanem Salme Koplikask, küll esindab senist võimu volikogu esimees Ain Sibul. Jah, Saarepeedi oli ka liitunuist väikseim, aga siiski peaaegu sama suur kui Paistu. Ühinenud omavalitsustest oli valimisaktiivsus kõige kõrgem Lüganuse vallas (63%). Võimalik põhjus – igaüks seisis omade eest, nagu soovitas ka Püssi endine linnapea Peeter Pill, kes ise juba poliitikast kõrval. Kahe valla “omad” saidki volikokku. Endise Lüganuse valla tõeline magnet oli sotsiaalnõunik Inna Kalamäe 127 häälega. Maidlast said taas platsile nii volikogu esimees Enno Vinni kui ka vallavanem Hardi Murula. Püssi senistel liidritel nii hästi ei läinud: linnapea Enno Mägar pääses 46 häälega platsile, volikogu juhtinud Katrin Parve jäi aga kindlalt välja. Põlva linna ja valla ühinemisest sündinud omavalitsuses jõujooned alles selguvad. Põlva linnas oli varem troonil Keskerakond, vallas aga IRL, uude volikokku õnnestus IRLil saada 8, Keskerakonnal aga 7 kohta. Uute ühinemiste ootuses Kõige enam hääli saanud endine Põlva vallavanem ja praegune Põlva maavalitsuse osakonnajuht Arne Tilk (IRL) viibis eile Eestist eemal ning ütles, et ei välista esialgu midagi, ka koostööd Keskerakonnaga. 57% valimisaktiivsust pidas Tilk heaks näitajaks – inimesed usaldavad seniseid juhte ning ei muretse ülemäära. Endise Põlva valla volikogust valiti uude volikokku kaks inimest, linnavolikogust aga viis, samuti sai koha volikogus senine Põlva linnapea Georg Pelisaar. Valuliselt ja kärarikkalt kulgenud Kose ja Kõue valdade ühinemine sai samuti nende valimistega joone alla. Kõue vallas elav Triigi külavanem Juhan Soomets ütles, et väikesel Kõuel pole vaja kurvastada, 19 kohast viis läksid endistele kõuekatele. “Koolijuhid valiti targalt volikokku ning samuti said sisse need, kes olid olnud tuliselt ühinemise vastu või selle poolt,” märkis ta. MTÜ Alansi-Kirivalla-Lutsu külaseltsi eestvedaja Monika Mikiver lisas, et kuna kõik volikokku saanud on lubanud arvestada kohaliku elu korraldamisel ka külaseltsidega, siis võib tulemusega rahul olla. “Väike Kõue sai endale hea esindatuse ja mina usun, et piirkonnale tuleb Kosega ühinemine kindlasti kasuks,” oli ta veendunud. Valimistel kogusid enim hääli ühinemist pooldanud Kose vallavanem Vello Jõgisoo (260) ja selle vastu võidelnud Kõue vallavanem Ott Valdma (239). Koalitsioon on Kose vallas veel loomata. Pärast 20. oktoobri valimistulemuste väljakuulutamist jääb Eesti kaardile alles 215 kohaliku omavalitsuse üksust, neist 31 linna ja 184 valda. 18 valla ja linna alusel moodustus seitse uut valda, kahest linnast said vallasisesed linnad. Praegustele ühinemistele võib aga peagi lisa tulla. Martna vald korraldas valimispäeval jaoskonnas küsitluse, kus oli võimalik anda hääl Ridala vallaga ühinemisläbirääkimiste alustamise poolt või vastu. Ülekaalu said need, kes soovisid ühineda. MUUTUSED KAARDIL – Viljandi vald – Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vallad. – Lääne-Nigula vald – Oru, Risti ja Taebla vallad. – Lüganuse vald – Lüganuse ja Maidla vallad, Püssi linn. – Audru vald − Lavassaare ja Audru vallad. – Põlva vald – Põlva vald ja Põlva linn. – Hiiu vald – Kõrgessaare vald ja Kärdla linn. – Kose vald – Kose ja Kõue vallad. |