| Kogu teisipäevast stenogrammi saab lugeda siit:
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=27&date=1393415944 Väike väljavõte: Tarmo Tamm Aitäh! Ma tulen eelmise küsimuse juurde tagasi. Te ilmselt küll solvasite maagümnaasiume, kus laste arv on väike, sest ka väikesest maagümnaasiumist on võimalik väga head haridust saada ja riigieksamite tulemused on näidanud, näiteks Värska gümnaasium, et ei pea alati keskustes olema suured gümnaasiumid. Aga kui tulla haldusreformi juurde, siis kogu küsimus on selles, et kas vabatahtlik või sunniviisiline. Läti riik, naaber, valis sunniviisilise liitumise ja nendel vähendati omavalitsuste arvu viis korda. Mõned nädalad tagasi Läti parlamenti külastades küsisime, kuidas see reform õnnestus, siis nad väitsid, et see õnnestus päris hästi, et 3/4 on vähemalt rahul ja nad lähevad selle reformiga veel edasi. Ma küsin, härra minister, kas teate Euroopas mõnda riiki, kus vabatahtlik haldusreform on õnnestunud. On teil mõni näide tuua? |
|
| Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Maagümnaasiumide täpsustuseks, et Värska gümnaasium ei ole Eesti mõistes väike, nagu ma tõin näiteid, et meil on palju väiksemaid gümnaasiume, kus õpilaste arv jätkuvalt iga aasta väheneb. Selles kontekstis Värska tundub osade kõrval päris suur. Mis puudutab Lätis tehtud haldusreformi, siis seal tõepoolest oli samasugune mehhanism, et omavalitsustele anti võimalus vabatahtlikult leida endale partnerid ja öeldi, et kui te ei ühine, siis riik langetab otsuse teie eest. Kui ma ei eksi, siis kaks omavalitsust oli seal, kes käisid läbi lõpuks ka kohtutee ja siis ühendati. Ka Taanis oli samasugune analoogia, anti võimalus vabatahtlikult ühineda ja lõpuks, kui ma ei eksi, siis üks omavalitsus oli see, kes riigi poolt n-ö kohustuslikus korras ära ühendati, kuna ta ise endale partnerit ei leidnud. Ma arvan, et see on kokkuvõttes mõistlik võimalus. Lätis siiski Seimis tehtud poliitiliste kokkulepete tulemusena jäid mõned omavalitsused tunduvalt väiksemad kui teised. Ja see ebaühtlus on pigem see, mida eelkõige on ette heidetud Läti reformile, et igal pool ei saavutatud sellist ühtlast pilti, lihtsalt parlamendi erakondade vahel kompromissi otsides joonistusid need pildid nii välja. Ei tea, ei usu ka, siin on näide toodud, et kui me oleks vabatahtlikult rahareformi teinud, kas see oleks õnnestunud. Ilmselt mitte nii edukalt kui nüüd. Ma arvan ja ka omavalitsusjuhid ütlevad seda selgelt välja, et keskvalitsuse, riigi, Riigikogu suunav roll on vajalik, siis tulevad need otsused ka kohapeal kergemini. | |
| Esimees Ene Ergma Palun, kolleeg Jüri Morozov! | |
| Jüri Morozov Aitäh, proua juhataja! Austatud regionaalminister! Te olete pika aja jooksul mässanud selle haldusreformiga, aga kahjuks on sooritus ikkagi null. Ja viimati, kui seesama teema oli siin üleval, siis te ütlesite, et kahjuks ei ole poliitilist kokkulepet saavutatud. Jah, see on nii. Ma küsin teie käest, et kas selle asemel, et valitsuses juhtpartnerile n-ö tuhka pähe raputada, et nad ei ole teie reformiga nõus, peaksite ikkagi hoopis omale tuhka pähe raputama ja tõdema, et tegelikult see kava, mis te olete pika aja jooksul ette valmistanud, ei ole valitsuses vastuvõetav. | |
| Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Jah, omale peaks ikka tuhka pähe raputama, olen nõus teiega. Mida me oleme saavutanud, on kindlasti see, et hoiakud on üldiselt väga tugevalt muutunud. Enamik Eesti elanikest, ütleme, et neid toetajaid on kaks korda rohkem kui selle omavalitsusreformi vastaseid. Hiljuti näiteks Keila linnas ja vallas tehti küsitlus, et kas pooldatakse Keila linna ja valla ühinemist. Kokku 53% elanikest toetas ja 17% oli vastu. Keila linnas 46% toetas ja 19% vastu, Keila vallas 62% poolt (ehk siis vallas, n-ö väiksemas maakohas 62% toetas) ja 14% vastu. Toeks on siin ühiskonna arvamusliidrite väljaütlemised, presidendi kõne vabariigi aastapäeval – hoiakud on selgelt muutunud. Kui minuga riieldi varem sellepärast, et miks ma omavalitsusreformi teha tahan, siis täna riieldakse minuga õigustatult, et miks see juba tehtud ei ole. Selles suhtes on kindlasti päris palju selle aja jooksul muutunud. Ma arvan, et arutelud on tänu sellisele küsimuse tõstatamisele olnud palju elavamad. Me nägime viimastel kohalikel valimistel oktoobrikuus, et omavalitsused ka ühinesid – arv muutus 226 pealt 215 peale –, aga üldiselt see teema on üleval ja kohapeal tõesti sisuliselt ja väga tõsiselt arutletakse selle üle. Edasiminek on, aga olen nõus teiega, et seda on vähe.
|
