| Võrukeelset juttu haldusreformist Uma Lehest http://www.umaleht.ee |
| Harju Ülle
Minevä neläpäävä lepse valitsus kokko, mändse plaani perrä haldusreform lätt. No omma riigi nõudmisõ teedä ja kimmämbä vallajuhi plaanva reformiuhja hindä kätte võtta – maakunnakeskusõga kokko minnä ei tahõta. «Mi kandi väiku maavalla võissi pruuvi iks esi kokko lüvvä,» märk’ Valgjärve vallavanõmb, Põlvamaa umavalitsuisi liidu juht Kõivu Kaido. «Meil eläski umaaigsõ Kanepi kihlkunna maa pääl nii 5000 inemist, midä nõutas. Valgjärve, Kanepi ja Kõllõstõ vallal om joba mitu ütist ettevõtmist, prügü-kuuntüühte omma haarõdu viil ka Laheda ja Vastsõ-Kuustõ vald. No ku tõsõ valla tahtva, sis om varjants iks ka Põlvaga kokko minnä. A Põlva vald om eski suur ja niild meid alla.» Niisama taha-i Põlvaga kokko minnä Räpinä kant ega Võro liinaga Rõugõ ega Antsla kant. «Nakkami naabridõga läbi kõnõlõma, kimmähe kutsumi punti ka Mehikuurma kanti, mis umal aol Räpinä kihlkunnah oll’,» ütel’ Räpinä vallavanõmb Helmi Teet. Antsla vallavanõmb Prätzi Merike põhjõnd’, mille riigi soovitõdu varjants maakund=vald olõ-i maarahvalõ hää: Villändi liina külge lännü valla omma joba nännü, kuis naati näide kuulõ ja latsiaidu kinni pandma. «Muidu olõ ma mitmõ valla kokkuminegi puult: eelarvõ lätt suurõmbas, otsussit saa tetä julgõmbalt,» kõnõl’ Prätzi Merike. «Lihtsämb om kõrralda ka opilaisi vidämist kuuli ja kodo tagasi. Vallatüüd saa parõmbidõ as’atundjidõ vaihõl lakja jaka ja uma ala tundjilõ hääd palka massa.» Prätzi Merikese meelest võinu kokko minnä Antsla ja Urvastõ vald, mille-ei Urvastõ nime ala – kihlkund om nigunii Urvastõ. «A Urvastõ uma pelgäse, et Kuldri kuul kaos är. Kukki lövvä, et kimmäst kuuli – sääl om üle 100 latsõ – ei panõ kiäki kinni,» ütel’ tä. A katõ valla pääle jääs rahvast tsipakõnõ alla 5000 ja nii kaes vallavanõmb nii Sõmmõrpalo valla (om kah Urvastõ kihlkunnan) ku ka üle maakunna piiri Karula valla poolõ (aoluulidsõlt Vana-Võromaa). Latsi käü Antsla vallast Lüllemäe kuuli ja säältpuult jäl Valga asõmõl Antslalõ. Antslalõ piät vallavanõmba meelest gümnaasium jäämä. «Antslast ei nakka lats sõitma tunn aigu Võrolõ ja sama pall’o tagasi,» ütel’ tä. Ku vanõmba jõudva latsi kavvõmbal koolita, sis kaias joba Tarto vai Tal’na poolõ. «Meil om loogilinõ Haaniga kokko minnä: tukõv kuuntüü joba käü,» ütel’ Rõugõ vallavanõmb Tootsi Tiit. «A meil om katõ pääle alla 3500 inemise, eski Varstu vallaga kuun ei tulõ 5000 täüs, tulõ viil mano võtta.» Valga maakunnan tekk’ Õru vald Karula, Taheva, Tõlliste, Sangaste, Puka ja Palupera vallalõ pakmisõ kokko lüvvä ja Valga liin mängust vällä jättä. «Vallavolikogo otsust’, et mi nakkami näidega läbi kõnõlõma, no hää meelega uutnu huvvi ka Võrumaa puult: mi ja Karula vald olõmi jo iks Vanal Võrumaal,» ütel’ Taheva vallavanõmb Rogenbaumi Monika. Võro liinapää: keskkotus om kehvembän saisun ku valla ümbretsõõri Võro liinapää Allasõ Anti tunnist’, et maarahva elo tuust parõmbas lää-i, ku valla Võro liinaga kokko lännü. «Maakunnasuurunõ vald om või-olla eski paras ja Võro pluss om tuu, et liin om maakunna Tarto-puulsõn veeren: inämbüs inemiisist käü siist läbi, ku kohegi edesi lätt,» märgot’ liinapää. «A piät tunnistama, et väiku umavalitsusõ omma pall’o är tennü. Alla 5000 elänikuga umavalitsusõ, kedä nigu pidänü liitma, sutva latsiaiaoppajalõ 100–200 eurot inämb palka massa ku Võro liin. Inämbüsel omma latsiaia kõrran, mi punnitami, et edimäst kõrda tetä.» Rahahädä põhjust näge liinapää tuun, et valla masva külh ummi latsi kooli- ja huviharidusõ iist liinale päärahha (näütüses muusigakooli iist päält 150 euro kuun – UL), a tuust jakkus õnnõ oppamisõ, a mitte huunidõ üllenpidämise pääle. «Selle omgi veidükese narr lugu, et keskkotus om vähä kehvembän saisun ku umavalitsusõ ümbretsõõri,» tunnist’ Allasõ Anti. «Umavalitsussüsteemi om vaia nigunii rahha mano panda, mitte tast är võtta. Selle ma õkva peris tuu suurõ umavalitsusõ puult ei olõki. Parõmb olnu katõtasandilinõ umavalitsus. Mändsegi otsustusõigusõ pidänü paiga pääle jätmä ja mändsitki asjo maakunna tasandil ajama.» Regionaalarõngu programmi om vaia «Riik pidänü mi kandi jaos kah regionaalarõngu programmi tegemä, nigu tuu kõnõldu Vana-Võromaa programm. Sis olõssi umavalitsuisi ütentoimõndamisõst kassu,» märk’ Võro liinapää Allasõ Anti. «Setomaa valdu liit saa Setomaa regionaalarõngu programmist tukõ ja sääl om nätä kuuntüüd. Või jo kokko saia ja kõnõlda, a midägi saa sis är tetä, ku tuu jaos ka rahha om.» Allasõ Anti hinnas’, et innekõkkõ om vaia ettevõtlus- ja arõnguprojekte. Üts valdkund, midä terve Vana-Võromaa suurunõ piirkund võinu ütenkuun takast tougada, om puutüü-ettevõtlus. «Kompetentsikeskus Tsenter om Väimälän häste käümä lännü, sändsit ütitsit ettevõtmiisi pidänü inämb olõma,» ütel’ liinapää. «Ku regionaalpoliitikat tegemä ei naata, sis olõ-i vaiht, määne tuu umavalitsus om, maa jääs iks tühäs,» om peri ka Antsla vallavanõmb Prätzi Merike. Millen umavalitsusjuhi viil ütel meelel omma: parhillatsit maakunnapiire olõ-i vaia egä hinna iist hoita. «Piiri piät olõma loogilidsõ,» ütel’ Allas. «Piät inemiisi kullõma, mis näide tahtminõ om. Ei saa üteldä, et ti piät üten maakunnan olõma, ku kultuuriruum ja tõmbõkeskusõ jääse tõistõ maakunda.» Põlva maakunna põh’aotsa valla Vastse-Kuuste ja Ahja omma joba vällä ütelnü, et näid tõmbas Tartomaa poolõ. Inne sõta nä Tartomaa all olliki. Umavalitsusõ saava 2016. aasta joosul esi otsusta, kellega kokko minnä. Kiä tuu aoga otsust är ei tii, tuud sund riik tõisiga kokko. Inne 2017. aastaga valimiisi piät haldusreform tettü olõma. |
