Vallasisene linn on valla territooriumil moodustatud asula ehk asustusüksus – linn, mis on ühinenud vallaga seaduses ettenähtud korras ning seetõttu muutunud valla koosseisu kuuluvaks asulaks, millele tema elanike soovil on säilitatud senine linna nimetus. Sellel territoriaalsel moodustisel ei ole mingit iseseisva juriidilise isiku staatust (ta ei ole ka ühinenud valla ametiasutuse staatuses), sisu ega olemuslikku tunnust. Asustusüksuste, sh vallasisese linna mõte seisneb Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lg-s 6, mis sätestab, et asustusüksused on arvestuse aluseks riiklikes toimingutes, sealhulgas statistika ja aadressisüsteemi korraldamisel ning registrite ja katastrite pidamisel. Lisaks võib vallasisesel linnal olla linnapea. Nimelt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 58 lõike 3 kohaselt volikogu võtta vastu vallasisese linna linnapea statuudi, milles määratakse vallasisese linna linnapea valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood, mis ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. Mingeid konkreetseid volituste piire vallasisese linna linnapeale KOKS-is ette ei nähta. Selline linnapea oleks puhtalt esindusisik, kes näiteks linna aastapäeval vastuvõtu võib korraldada. Taoliselt moodustatud vallasisese linna linnapeale avaliku võimu funktsioone statuudi alusel siiski anda ei saa.
Eesti vallasisesed linnad on: Abja-Paluoja, Antsla, Jõhvi, Karksi-Nuia, Kehra, Kilingi-Nõmme, Lihula, Otepää, Rapla, Räpina, Suure-Jaani, Tamsalu, Tapa ja Türi.
Vallasisene linn ei ole sama staatusega mis osavald või linnaosa. KOKS-is ei räägita vallasisese linna linnapea valitsuse moodustamisest ehk haldusaparaadist, kellele antakse täitmiseks konkreetsed ülesanded.