Vabariigi Presidendi tervitus linnade ja valdade päeval 16. veebruaril 2011 Viru hotelli konverentsikeskuses
16.02.2011
Tere hommikust, head linna- ja vallajuhid, mu daamid ja härrad, head sõbrad.
Ilmselt on käes pika talve kõige külmem aeg.
Õnneks saab nii öelda vaid aastaaja ja ilma kohta.
Eesti majanduse hetkeseis on pigem kevade ja algava kasvuaja moodi.
Seda üteldes ei pea ma tuginema üksnes sisetundele. Meie majanduse jääaja lõpule viitavad Maksuameti värskemad andmed, mille järgi on laekumised riigi ja kohalikesse eelarvetesse praegu suuremad kui eelmise aasta alguses.
Teie teate minust paremini, kas ränk säästuaeg lisas uut hoogu ja mõtet pikalt vinduvasse haldusterritoriaalse reformi ideesse või kulus kogu tähelepanu ellu jäämisele.
Kui keset eelarveaastat tuleb teade, et valla rahalised võimalused on kavandatust palju väiksemad, on see igal juhul halb uudis.
Maksulaekumiste taastudes ja paranedes tuleb omavalitsustel kindlasti kaaluda, kas Eesti valitsusega peetavate kõneluste teravik tuleb suunata kunagise olukorra taastamisele. See tähendab, et sihiks tuleb seada omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa ennistamine.
Või on aeg uueks alguseks, riigi ja kohaliku võimu kohustuste ja võimaluste rahulikuks revisjoniks.
Üks on kindel – hiljutine buumiaeg ei tule tagasi. Ei riigile ega ka omavalitsusele.
Mu daamid ja härrad.
Ma võin üksnes aimata neid pingutusi ja loobumiste valu, mida ränk majanduskriis Eesti omavalitsustele tähendas. Ma tänan teid, et pidasite raskustele vastu.
Aga selle kõrval on mul kahju, et haldusreformi vajalikkus pole leidnud väärilist kohta valimisteks valmistuvate erakondade platvormides. Seepärast pole sellest teemast peaaegu üldse kuulda ka käimasolevas valimiskampaanias.
Me teame, miks see on nii. Selle teemaga sisuline tegelemine ja tõele näkku vaatamine valimispäeval hääli juurde ei too. Pigem võtab vähemaks. Ja mitte seetõttu, et valdade liitmine võiks olla ebapopulaarne kohalike juhtide hulgas, kellest osa peaksid jätma hüvasti vallavanema või vallavolikogu liikme kohaga.
Mulle tundub, et halduskorralduse kohendamisest ei taheta rääkida põhjusel, et see jutt on olemuslikult negatiivse tooniga. Sellest on harjutud rääkima loobumiste ja kaotuste võtmes. Et rahvas jääks ilma oma vallast, oma linnast, tükikesest oma identiteedist.
Me pole osanud haldusreformist rääkida võitude keeles. Ja siin on süüd kõigil, kellele rahvas on usaldanud elu edendamise Eestis. Väikese valla volikogu liikmega alustades ja presidendiga lõpetades.
Vajadus halduskorralduse kohendamise järele peaks olema ilmne. Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet sõltub Eestis otseselt sellest, kus inimene elab. Ja see, mu daamid ja härrad, on vastuolus Eesti põhiseaduse mõtte ja kindlasti ka sisuga.
Ma ei lasku detailidesse, teie teate neid paremini. Loodan vaid, et pärast seda, kui valijad on 6. märtsil oma sõna öelnud, leiab uus Riigikogu koosseis ja uus valitsus meelekindlust viia lõpuni möödapääsmatu töö, millest viimased kümmekond ja enamgi aastat on vahelduva eduga vaid räägitud.
II
Teine suur teema, millest omavalitsustega seoses on viimastel aastatel kahetsusväärselt palju juttu olnud, puudutab korruptsiooni.
Meil tuleb mõista, et kohaliku võimu juht, ametnik ja volikogu liige peab ametialase tööga hakkama saamise kõrval pakkuma ka moraalset eeskuju. Ta on võimu visiitkaart. Kui võimu pale on puhas, siis suurendab see kodanike usku oma riiki.
Ma ei pea silmas vaid neid juhtumeid, kus kohaliku võimu ametnikku süüdistatakse altkäemaksu või pistise võtmises. Ka omavalitsuse vahendite kasutamine erakonna valimiskampaania hüvanguks on vargus, võimu ja ameti kuritarvitamine.
Ma ei taha üldistada. Eesti on nii palju saavutanud ka põhjusel, et meil on üldjoontes aus ja läbipaistev kohalik võim. Ärgem laskem siis üksikutel ebaausatel inimestel üldpilti rikkuda ja kaitseme oma ametiau.
III
Mu daamid ja härrad.
Ma tean, et teil on palju teemasid, mis muret teevad ja kus lahendused on hetkel veel ebaselged. Lund tuleb koristada ja teid lahti hoida ka siis, kui selleks ette nähtud raha on otsakorral või juba ära kulunud.
Koolikorralduse mõistlik ümbertegemine gümnaasiumiõppe tasemel on uude seadusesse sisse kirjutatud, kuid omavalitsustes ja maakondades veel lõpuni otsustamata. Ka selle tööga ei kannata oodata.
Kõik see on meie kaaskodanikele väga oluline. Ja mulle tundub, et nad sageli ei tea ja neid ka ei huvita see, kes täpselt mingi töö eest vastutab ja kes mida korraldab. Nad ei peagi seda teadma. Ja nad ei saagi seda teada, kui tee on lahti aetud ja lapsele on kõikjal Eestis tagatud nüüdisaegne hea keskharidus.
Et see nii oleks, peab riigi ja kohaliku võimu töö klappima. Kui see ei klapi, siis inimesed lahkuvad. Maalt linna ja linnast välismaale. Sinna, kus rahva põhivajadustega osatakse tegelda. Sinna, kus eri tasandi võimude koostöö toimib.
Usun siiralt, et ka Eesti on selline riik, kus kodanikud saavad olulistele küsimustele mõistlikke vastuseid. Jõudu selleks meile kõigile ja head mõttevahetust.