| Kuigi haldusreformi teema peaks sisaldama kõike, mis puudutab avalikku haldust ja kodanikele vajalikke avalikke teenuseid, on kogu jutt käinud siiski peamiselt haldusterritoriaalse reformi ümber. Põhjuseks on muidugi asjaolu, et riigi jaoks on see kõige mugavam ja lihtsam käsitlus, mis jätab kogu vastutuse toimuva protsessi eest ainult ühinevatele omavalitsustele.
Vaja oleks avalike teenuste standardeid
Esimeseks sammuks, mida riigil haldusreformi elluviimiseks oleks vaja teha, on üle riigi ühtsete avalike teenuste standardite kehtestamine. Praegu erineb omavalitsuste poolt Eesti piires pakutavate avalike teenuste hulk ja tase kindlasti kordades. Kodanikele riigi territooriumil võrreldava teenuse tagamine on aga siiski riigi ülesanne, mitte iga üksiku omavalitsuse probleem. Sellest ka reformi riiklik vajadus. Saaremaal on ainult üks tõmbekeskus ja see on Kuressaare. Vaatamata sellele ei ole viimastel aastatel kasvanud mitte Kuressaare elanike arv, vaid Saaremaa elanike vähenemise arvel on kasvanud Tallinna ja Harjumaa elanike ning välismaal tööl käivate inimeste arv.
Alles hiljuti selgus, et 2013. aasta esimese nelja kuuga on Saaremaa elanike arv vähenenud koguni 309 inimese võrra. Kui me kiiremas korras ei tugevda maakondades tõmbekeskusi, siis ei suuda need ka tulevikus konkureerida kaugemal asuvate suuremate tõmbekeskustega.
Kui elanike väljavoolu ei suuda takistada Kuressaare linna suurune omavalitsus, siis väiksematest valdadest ei tasu üldse rääkida. Leisi vald on oma elanikele pakutavate teenuste hulga ja kvaliteedi osas vabariigi esimeste seas, ometi vähenes elanike arv veidi rohkem kui kümne aastaga 18 protsenti ehk praktiliselt 1/5. Lõpuks ei ole enam inimesi, kellele teenuseid pakkuda.
Vaja on tugevat tõmbekeskust
Regioone oleks saanud tugevdada ka omavalitsusi liitmata, oleks tulnud kas omavalitsusliitudele või maavalitsustele anda täiendavat raha ja võimu korraldada maakonna asju. Nüüd on sellega juba hiljaks jäädud.
Pikemas perspektiivis jooksevad ilma tugevate kohalike tõmbekeskusteta maakonnad tööjõulisest elanikkonnast tühjaks, sest maakonnalinnades ei ole piisavalt äraelamist võimaldava palgatasemega töökohti. See on juhtunud juba Valgas, Põlvas ja Jõgeval. Kas oodatakse, millal kõigis maakondades tekiks sama olukord?
Lihtsam on kohalike tõmbekeskuste tugevdamise abil pidurdada inimeste äravoolu maakondadest kui kümne aasta pärast tõdeda, et haldusreformiga on lootusetult hilinetud ja inimeste tagasimeelitamiseks vajalikke ressursse ei ole kusagilt võtta.
Maailma praktikas ei ole siiani näidet, et haldusreform oleks läbi viidud vabatahtlikkuse alusel – alati on see lõpuks ära tehtud riigi poolt.
Vaevalt meiegi oleme nii erilised, et demokraatiat mängides saavutaksime vajaliku lõpptulemuse. Varem või hiljem on riik sunnitud haldusreformi läbi viima jõupositsioonilt lähtudes. Siis aga võib olla juba liiga hilja.
Tahaks loota, et riigi tasemel saavutatakse poliitiline konsensus võimalikult kiiresti ja toetatakse regionaalministri asjalikke ettepanekuid. Vastasel korral me kaotame asjatult inimesi, aega ja muidugi ka raha.
Mart Mäeker Leisi vallavolikogu liige Eesti Keskerakond |
