| Maikuus korraldas Turu-uuringute AS regionaalministri tellimusel uuringu, kus küsiti tuhandelt inimeselt üle Eesti, kuidas nad suhtuvad kavandatavasse tõmbekeskuste reformi. Nimelt peaks haldusreformi praeguse kava kohaselt tekkima tõmbekeskuste Eesti –omavalitsused lepivad kokku, millised on selle piirkonna tõmbekeskused ja seejärel valivad, millisega neist ühineda. Sel viisil ühinedes võiks 2017. aastaks jääda Eestisse 30–50 omavalitsust.
Uuringu põhjal paistab rahvas sellist plaani toetavat, sest reformi toetas 52% vastanutest ning mittetoetajate osatähtsus oli ligi kaks korda väiksem. Ja ehkki haldusreformi mõju on näiteks mõnele Lõuna-Eesti väikevallale mõistagi olulisem kui näiteks Tallinnale, ei saa toetusprotsentides suuri üle-eestilisi erinevusi välja tuua: veidi rohkem (kuni 60%) oldi haldusreformi poolt maakonnakeskustes, linnades ja alevites, ent ka mujal küündisid toetusnumbrid 50% lähedale. Sarnane pilt ilmnes ka piirkonniti: Lääne-Eestis, Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis toetas reformikava umbes 60% ja mujal Eestis veidi alla 50% vastanutest.
Palju on ka ükskõikseid
Ehkki vastanute seas oli toetajaid rohkem kui vastaseid, ei võtnud reformi kohta seisukohta ligi veerand vastanutest. Siinkohal võib rolli mängida tõsiasi, et suur osa mittevastanutest olid muulased, kelle teadlikkus nii Eesti poliitikas toimuvast tervikuna kui kahaldusreformist võib olla väiksem. Siiski oli kindla seisukohata inimeste hulk märgatav ka eestlaste hulgas, küündides 18%-ni.
Turu-uuringute AS-i uuringujuhi Hella Kaldaru sõnul on sageli asi huvi puudumises. „Tulemused näitavad, et kõige vähem tuntakse huvi suuremates linnades nagu Tallinn, sest sealseid inimesi puudutab reform vähem kui väikeste valdade elanikke,” selgitas ta.
Kaldaru sõnul ei saa asi olla üksnes väheses teadlikkuses, sest küsitletutele selgitati haldusreformi tähendust. „Enne küsimist lugesime neile ette, mida haldusreformi kava endast kujutab, ent ka pärast seda puudus paljudel vastanutest arvamus – seetõttu on suur hulk neid inimesi, kellel polegi selles osas mingisugust suhtumist,” põhjendas ta.
ÜKS KÜSIMUS
Kas rahva toetus haldusreformile mõjutab ka valimisi?
Kersten Kattai
haldusreformi uuriv Tallinna ülikooli riigiteaduste lektor
Vabatahtlikud ühinemised juba toimuvad ja selle eeldus on inimeste arvamuse väljaselgitamine. Paljuski oleneb inimeste seisukoht aga omavalitsusjuhtide suhtumisest – kui juhid on ühinemise suhtes ebalevad, kandub see üle ka elanikele.
Mis puudutab seda uuringut, siis 52% on küll korralik toetus, ent hoiakut mitteomavaid inimesi oli ligi 25%. Selliste uuringute puhul on sageli probleem, et inimesed vaatavad asja üldiselt ja tunnevad, et neid see ei puuduta. Kui paralleel luuakse enda vallaga, võivad need 25% liikuda mittetoetajate hulka.
Kas mõni valimistel kandideeriv poliitik oma senist hoiakut muutma hakkab, on väga keeruline küsimus, aga pigem kaldun arvama, et seda ei juhtu. Kohalikel valimistel on küll kohaspetsiifilised programmid, kus võib vastavalt vallas toimuvale seisukohti kujundada, ent on ka üleriigilised programmid ja seal on sõnumid, millega valimistele välja minnakse, väga selgelt kindlaks määratud – ei ole tõenäoline, et neid ümber vaatama hakatakse. |
