Peep Vassiljev, Sõmeru vallavanem
Mul on kaks lähtenurka: protsessi läbiviimine ning maavanema või maavalitsuse seisukohad. Mis puudutab protseduurilist poolt, siis oleks olnud igati korrektne ja soliidne, kui maavanem oleks oma kirja sisust või eelnõust eelnevalt teavitanud teist poolt ehkomavalitsusi, sest kirja sisu mõjutab tugevalt maakonna kui terviku suundumusi ja Lääne-Virumaal paiknevaid omavalitsusi.
Kirjas toodud ettepanekud puudutavad ka laiemat regiooni, sest seal on ettepanekuid liita uute tekkivate omavalitsustega tükke nii Ida-Virumaalt kui ka Järvamaalt, mistõttu oleks korrektne partnereid sellest teavitada.
Päris šokeeriv oli lugeda, et täiesti normaalses seisus Sõmeru vald, mis Geomeedia uuringute põhjal on oma arengu ja perspektiivikuse poolest olnud maakonnas esirinnas, Eesti kontekstis viimased neli-viis aastat 30 edukama hulgas, kaob selle kava järgi omavalitsusena täiesti ära ja jaotatakse uute valdade vahel. Muret tekitav sealjuures on, et Rakverele püütakse liita kogu lähim ümbrus, kus elab natuke suurema sissetulekuga elanikkond, millega suurendatakse oluliselt Rakvere tulubaasi ja arengut.
Samas peaks maavanema jaoks olema püha lause, et maavanem loob eeldused maakonna ühtlaseks arenguks. Aga praegu me keskendume ainult Rakvere arengule ja kõigile teistele loome eeldused oluliselt madalamaks arenguks. Meiegi puhul näiteks on Rakverele kavas juurde liita Roodevälja, Papiaru, Näpi, Sõmeru ja Ussimäe piirkond, kus elavad natuke suurema sissetulekuga inimesed, misläbi suureneb ka omavalitsuse tulubaas.
Ubja ja Uhtna on plaanitud loodava Mere valla koosseisu, kuhu kuuluks veel Karepa küla Vihula vallast, Kunda linn, Viru-Nigula ja ka Aseri vald Ida-Virumaalt. Ma usun, et see uus vald väga tugevaks jällegi ei muutu.
Raudlepa ja Vaeküla pool liidetakse Vinni vallaga, koos Rägavere ja Ida-Virumaa Sonda vallaga – selles ma ausalt öeldes samuti väga suurt potentsiaali ei näe.
Neid asju oleks ikka vaja rohkem mõelda ja arutada. Järeldused peaks põhinema uuringutel. Kui küsisin maavalitsuse spetsialistilt, kes selle kaardi kokku joonistas ja kas tal oli joonistades ka mingi uuring ees, ta vastas, et ei olnud. Nüüd tekibki küsimus, kas see kaart põhineb mingitel analüüsidel või on emotsionaalselt kokku joonistatud. Nii palju ma ettepaneku teksti lugesin, et kui natuke võrrelda ja analüüsida, siis siin on päris tuttavad laused. Mu sisetunne aimab juba, kelle kokku kirjutatud need asjad on ja kelle karvased käed välja paistavad.
Tõmbekeskuste tõmbetuules
Indrek Kesküla, Väike-Maarja vallavanem
Leian, et maavanem Einar Vallbaumi ettepanekud tõmbekeskuste teemal on huvitavad. Samas on vaja regionaalministeeriumi tasandil ikkagi kokku leppida, mida nn tõmbekeskuste reformi all mõeldakse: kas on see algkooli geograafiatund ehk lihtsalt kaardi joonistamine või sisuline uue riigikorraldussüsteemi toimima hakkamine.
Me kõik teame, et kohalik omavalitsus on elaniku jaoks oluline. Kontakt saab alguse juba sünni registreerimisest ja lõppeb siis, kui silmad igavesele unele suletakse.
Tänapäevane elukeskkond on pidevas muutumises, seda on vaja samuti arvestada. Rahvastikutrendid näitavad elanikkonna vananemist ning maapiirkondadest toimub ränne suurematesse keskustesse. Seega jääb seal osaliselt vähemaksomavalitsusteenuste soovijaid, lisaks tekivad uued e-riigi võimalused. Mõistlik oleks ka riigihaldusel kohaneda muutunud oludega.
Loomulikult on võimalik leppida kokku koostöö naaberomavalitsuste või maakonna tasandil, vajadusel võtta tööle ühisametnikke, hallata ühiselt vajalikke asutusi jne. Probleem ei ole omavalitsuse nimetuses, vaid selles, kas avalikud teenused on inimesele mõistlikult kättesaadavad.
Maavanema ettepanek koostada Lääne-Virumaa lõunaosas ühine Pandivere vald keskusega Väike-Maarjas on igati analüüsi vääriv. Tegelikult nelja valla (Väike-Maarja, Tamsalu, Rakke ja Laekvere) vahel aktiivne koostöö juba toimib: on tööle võetud ühine järelevalvespetsialist, ühiselt korraldatakse hankeid, teatud rajatisi kasutatakse ühiselt, koostöös valmib piirkonna üritustekalender.
Kui Väike-Maarja vald tegi eelmise aasta lõpus Tamsalu vallale ühinemisettepaneku, siis oli oluliseks üldiste valimiskulude kokkuhoid. Praegu tehakse mitmeid töid (aruandeid, sarnaste määruste väljatöötamisi, ühiseid hankeid, üldplaneeringuid, arengukavu jne)omavalitsustes paralleelselt. Ka kogu piirkonda arvestav haridusvõrk ja sellega kaasnev õpilaste vedu, ühine ujula ja hoolekandeasutuste kasutamine on tähtsad. Võimalik on ka ettevõtluse, kultuuri ja külaelu toetusvõimaluste kasv, kuna üldised valitsuskulud kahanevad.
Enne lahendused probleemidele, alles siis tõmbekeskused
Sven Hõbemägi, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tegevdirektor
Regionaalminister pöördus kõikide maakondlike liitude ja seeläbi ka meie maakonna 15 omavalitsuse poole, et liidu tasandil tehtaks oma ettepanekud tõmbekeskuste kohta maakonnas.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit (VIROL) tellis vastava analüüsi ja edastas need omapoolsete seisukohtadega maavanemale.
Omavalitsused olid maavanemale saadetud kirjas seisukohal, et esmalt tuleb lahendada mitmeid olulisi probleeme, enne kui uuesti piiride või erinevate metoodikate abil tõmbekeskuste määramiseni jõuda.
Näiteks on ebastabiilne omavalitsuste tulubaas, mis pole vastavuses täitmist vajavate ülesannetega: rahvastiku ja tööjõuprobleemid ehk elanikkonna vananemine ja väljaränne ning sellega seoses süvenev kvalifitseeritud tööjõu puudus, ühistranspordi kavandamine ja selle rahastamine, teedevõrgu olukord ja teede hooldamisega seonduvad rahastamist puudutavad küsimused.
Ettepanekutena, mida omavalitsused tegid probleemide lahendamiseks, võiks välja tuua: ühisasutuste moodustamise seadusandluse muutmine ja täiendamine; koos haldusreformiga ka riigireformi teostamine, milles selguvad omavalitsuste funktsioonid ja rahastamisega seonduvad küsimused; partnerluse arendamine ettevõtjate ja kolmanda sektoriga, mis on seni kasutamata võimalus kogukonnateenuste arendamise valdkonnas.
Vaatamata sellele, et Lääne-Virumaal, nagu ka terves Eestis, on elanikkond vananemas ja maapiirkondadest toimub üsna arvestatav ränne suurematesse keskustesse, peame arvestama, et oluline osa rahvastikust (näiteks eakad ja lapsed) on väheliikuv, mistõttu avalikud teenused peavad olema kättesaadavad.
Teenuste geograafiline asukoht ei saa olla liiga kontsentreeritud, teenuse tarbijatel ei tohi kuluda teenuseni jõudmiseks liiga palju aega. Samas ei saa teenuseid pakkuda loomulikult kõikjal, kuid selleks on võimalik arendada koostööd kohalike omavalitsuste vahel.
Lääne-Viru omavalitsused on võtnud ettevõtluse toetamiseks ja töökohtade loomiseks kasutusele meetmeid, nagu tööstusalade ja inkubaatorite rajamine, ühenduste rajamine ettevõtete ja töökohtade vahel, turismiobjektide haldus, korralike planeeringute tagamine jne.
Lääne-Viru maakonna omavalitused on seisukohal: enne kui hakata planeerima radikaalseid muutusi erinevate metoodikate alusel, tuleb tegeleda reaalsete ja eluliste probleemide lahendamisega ning meeles pidama, et me teeme seda inimeste ja nende heaolu nimel.
Kõik omavalitsused saavad aru sellest, et haldureform on vaja läbi viia, kuid küsimus on, kuidas ja mis kriteeriumide alusel seda tehakse, et ei tekiks pöördumatuid tagajärgi.
Alustada tuleks riigireformist
Alari Kirt, Tapa vallavanem
Tegemist on vaid maavalitsuse vastusega küsimusele. Nii, nagu küsiti, nii ka vastati.
Loomulikult arvan ma, et mingi muutus Eesti halduskorralduses peab toimuma, sedasi nagu praegu, kaua vastu ei pea.
Avalik sektor peab muutuma efektiivsemaks. Ega palju variante, kuidas seda teha, ei olegi. Aga minu arust on alustatud valest otsast, kui arvustada kogu protsessi. Kõigepealt oleks pidanud panema kokku terve riigi halduskorralduse muudatuse kava, nimetagem seda kasvõi riigireformiks.
Kava kokkupanemise juurde oleks tulnud kutsuda teadlased ja asjatundjad, et leida parim variant. Seejärel pidanuks seda kava tutvustama kõigile asjaosalistele ning saavutama ka poliitikute heakskiidu.
Praegu vaid kogutakse kaarte, mis suure tõenäosusega jäävad sahtlipõhja tolmu korjama nagu kõik eelnevadki, sest teised erakonnad ei pruugi seda toetada.
Mis puutub aga konkreetselt sellesse kaarti, siis eks see ole üks võimalik variant. Tapa on loomulik tõmbekeskus lähiümbrusele.