Külli Kriis
| Järgmise nelja aastaga peaksid kõik praegused omavalitsused otsustama, millise lähema tõmbekeskusega nad 2017. aasta valimistel ühinevad. | |||||
| Regionaalminister Siim Kiisler koondas maavalitsuste ettepanekud piirkondade olulisematest tõmbekeskustest kaardile, mille kohaselt on Eestis nelja aasta pärast kuni 60 omavalitsust. Suurima omavalitsuste arvuga maakonnaks jääb Ida- Virumaa, kus tõmbekeskusi on koguni kaheksa. Üheksanda tõmbekeskusena märgitud Mustvee ei tähenda meie maakonna jaoks veel ühte omavalitsust, vaid pigem võimalust, et Lohusuu vald võib naabermaakonna kasuks otsustada.
Esmajärjekorras maapiirkond “Suuri sisulisi erimeelsusi meil ei olnud, tegime head koostööd,” ütles Ida- Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid, et ettepanekud, mille IVOL maavalitsusele esitas, kattusid enamjaolt maavanem Andres Noormäe ettepanekutega, mille tooregionaalministrile edastas. Ühe erinevusena jättis Noormägi IVOLi pakutud tõmbekeskuste nimistust välja Aseri, sest “kriteeriumidele võib Aseri vastata küll, aga on ju näha, et tõmbekeskus see olla ei saa”. IVOLi pakutuist on kadunud ka Lüganuse/Püssi, mis tähendab, et asja liitunud kolm omavalitsust peaksid järgmisteks valimisteks võtma ette uue liitumise – Kiviõli linnaga. “Omavalitsustel ei ole mingit kindlust,” nentis Veikko Luhalaid. “Need kolm liitujat astusid riigile sammu vastu – ja siis annab riik teada, et sellest ei piisa.” Loomulik areng “Kaarte võib ju joonistada, aga endiselt käib ainult ühe otsa kärpimine – üldse ei räägita sellest, mis saab edasi maavalitsustest jaomavalitsusliitudest,” tõdes Veikko Luhalaid, et riigipoolne regionaalhalduse korraldus on ikkagi segane. “Eriti segaseks muutub see järgmiste valimiste järel nendes maakondades, kus liitumise tulemusena jääb alles vaid üks, kaks või kolm omavalitsust. Kui maomavalitsusjuhina pean otsustama, teadmata, millised on ühinemise järel omavalitsuse õigused, ülesanded ja tulubaas, siis mina valiksin status quo ehk siis pigem virelemise praegustes piirides.” Andres Noormägi peab omavalitsuste liitumist loomulikuks arenguks: “Maavalitsuste roll väheneb sedavõrd, kuivõrd omavalitsuste kompetents kasvab. Mida väiksem omavalitsus, seda vähem näeb ta laiemat pilti ja oskab end sellesse sobitada. Tulubaas ei peagi niisama kasvama; oluline on, et omavalitsuses oleks tugev sootsiumitunne, siis tulevad esile aktiivsed inimesed, tekivad uued töökohad ja kasvab ka tulubaas.” “Omavalitsusreform on üks asju, piiride korrigeerimine hoopis teine asi – seda võib teha jooksvalt,” on tema sõnul alustatud dialoogi nii linnajuhtide kui nende omavalitsuste juhtidega, kelle koosseisu üks või teine linnaosa võiks kuuluda. Valik pärast valimisi Omavalitsusreformi edasine ajakava näeb ette reformi raamseaduse koostamist, mis sisaldab sisulist kokkulepet protsessi edasise käigu ja tõmbekeskuste nimekirja osas. Raamseadus saadetakse ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile septembris ning esitatakse valitsusele aruteluks detsembris. |