Meedialingid 19.03.2009

Heiki Ernits, Lembitu piire tähistams
Eesti Ekspressi illustratsioon, Heiki Ernits, Lembitu piire tähistams

Eesti Ekspress, Valter Lang, Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor Kui haldusreformi teostaks Lembitu

Milline oleks Eesti, kui praegu kehtiks 13. sajandi haku haldusjaotus?
Saabuv haldusreform pole Eestis esimene ega jää ka viimaseks. Tulevikku me ette ei näe, kuid minevikust võiksime õppida. Eeskätt muinasajast, mille lõpu haldusjaotus oli üdini oma, aastasadade jooksul loomulikul teel välja kujunenud. See arvestas looduslikke olusid, eriti põllumajandusmaade paiknemist, soodsaid sadamakohti ja ühendusteid. Siin olid omad võimukeskused, taga- ja ääremaad. Mis võiks olla loomulikum ühe äsja iseseisvunud rahva jaoks, kui ära pühkida kõik võõras ja naasta oma juurte juurde.
Muidugi on vahepealsed 800 aastat teinud oma töö, sünnitanud linnu, külasid ja rajasid, mida siin varem polnud. Aga me ei pea ka täna juuksekarva lõhki ajama ning iga viimase kui maalapi juures kunagist õigust nõudma. Pealegi leidus juba ka tollal liiga pisikesi ja elujõuetuid moodustisi, nagu mõned Läänemaa provintsid ja näiteks Pudiviru, mille nimigi näitab, et oleks mõttetu seda uuesti elustada. Aga oma põhijoontes oleks Lembitu-aegne haldusjaotus täiesti taastatav. /…

Loe edasi Ekspressist! http://www.ekspress.ee/2009/03/20/varia/40486-kui-haldusreformi-teostaks-lembitu


Eesti Päevaleht, uudis, Mirko Ojakivi
Reformierakond tõmbas pidurit haldusreformile

Kiisler sai haldus­reformi ettepanekule Reformi­erakonnalt ebamäärase vastuse

Reformierakond sunnib regionaalminister Siim Kiislerit välja käima uusi lahendusi haldusreformiks, sest teatas eile, et partei küll toetab haldusreformi kiiret elluviimist, kuid mõistlikud ümberkorraldused tuleb teoks teha hiljemalt 2013. aastaks.
 

Tartu Postimees, kommentaar, Märt Meesak ,Konguta vallavolikogu liige, IRL  Omavalitsused vajavad muudatusi nagu õhku

Kuigi meil on juba pikka aega räägitud majanduse jahtumisest ja avaliku sektori kulude kokkuhoiust, ei ole kokkuhoiu vajadus kõikjale jõudnud.

Valitsus on praegu sunnitud tegema raskeid otsuseid, et päästa, mis päästa annab, aga kohalikul tasandil ei taheta või ei suudeta enne valimisi muudatustega kaasa minna. Eriti just väiksemates omavalitsustes, mis niigi aina enam kaotavad majandusliku mõtte olla iseseisev.

Näiteks 1500 elanikuga omavalitsuses, mis niigi efektiivselt majandada ei suuda, pole olukorra tõsidusest aru saadud.

Haldusreform on Eesti riigi krooniline haigus, mis ägeneb majanduslikult raskel ajal. Tuletage meelde selle sajandi algust, kus muudkui joonistati uusi maakondade kaarte, kuid joonistamiseks kõik jäigi. Raha hakkas tasapisi jälle liikuma ning enam polnud mõtet ka jaurata valdade liitmisest.
Mis siis nüüd imestada, kui inimesed seda teemat enam tõsiselt ei võta, kuigi seda arutatakse, peetakse nõu, sõidetakse kogu Eestist kokku, raisatakse inimeste aega ja raha. Tartumaa üks vallavanem tunnistas paar päeva tagasi, et tal on haldusreformist ükskõik.


Sakala, juhtkiri Sarvist ei haara

Reformierakonna juhtpoliitikud otsustasid üleeilsel arutelul, et erakond toetab haldusreformi elluviimist, kuid mitte enne tänavusi kohalikke valimisi. Selle asemel pakub peaministri partei tärminina välja 2013. aasta, mil on järgmised linna- ja vallavolikogude valimised.


Meie Maa, kommentaar, Peeter Vingissaar Jälle haldusreform

Käesoleva haldusreformikavaga kaasnesid lausa samal hetkel mitmete kõrgele seatute väljaütlemised taolise reformi hädavajalikkusest.


ERR uudisteportaal, uudis, Ingvar Bärenklau Tsahkna: Reformierakonna käitumine on väga kummaline

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Margus Tsahkna sõnul on Reformierakond läinud üllataval kombel kõigi reformide pidurdamise teed, kartes ilmselt vastutuse võtmist.”Reformierakond ilmselt ei julge praegu vastu võtta põhimõttelisi otsuseid, mis aitaksid Eesti riigil edasi liikuda,” ütles Tsahkna ERR-i uudisteportaalile. “See, mis toimub, on äärmiselt kummaline.”