Artikkel Eesti Päevalehest, 6.03.2009
Näen oma igapäevatöös osa piirkondade järjest raskemasse seisu jäämist. Nii nagu paljud eesti inimesed, tajun minagi valusalt noorte puudust ja töökohtade kadumist maal.
Tean, et inimeste arvu vähenemine põhjustab maapoodide ja koolide sulgemise. Tean, et mitmed omavalitsused on sattunud sõltuvusse ühest või kahest ettevõttest, mille kadumine annab valla tuludele hävitava löögi. Mina suudan sellest teha ainult ühe järelduse – on vaja kiirelt sekkuda, et asjad saaksid hakata paremuse poole minema. Nagu ütleb minu hea kolleeg Läti regionaalminister: ükski lahendus ei ole ideaalne. Sellepärast tuleb reform kohe ära teha. Vigu saab parandada, kuid kaotatud aastaid ei anna meile keegi tagasi.
Eestis on 227 linna ja valda, mille elanike arvu ja majandusliku suutlikkuse erinevused on alates omavalitsuste taastamise ajast kärisenud suureks. Samal ajal on täitmiseks antud ülesanded kõigile samad. Ikka on omavalitsustel mure, et riik annab liiga palju kohustusi ja liiga vähe raha nende täitmiseks.
Olen esitanud valitsusele kava, mille alusel saaks praegustes maakonnapiirides teha haldusreformi koos selle aasta kohalike valimistega. Võimalus selle otsuse tegemiseks on olemas, eelnõu pakub selleks variandi juba tänavu. On valida, kas teeme ammu tähtaja ületanud otsuse kiirelt ära või venitame veel. Uskuge – poliitiline populism ja sellest tulev otsustamatus võib protsessi venitada veel kümme või sada aastat. Omavalitsuse võib teha kas või kolmetasandiliseks – kindlasti leiduks ka sellele mõttele toetajaid –, iseasi, kas suudame kogu seda administratsiooni administreerimise administreerimist ka rahastada. Aeg on teha vahet vajalikkuse ja vältimatuse vahel.
Teeme ära haldusreformi, mille käigus praeguse 227 omavalitsuse asemele jääb 15 valda ja viis linna – Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve. Sellise ettepaneku olengi teinud. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab ja riigikogu vastu võtab, on võimalik jõustada reform tänavu 18. oktoobri kohalikel valimistel. Juhul kui arutelud venivad või tekivad administratiivsed tõkked, on eelnõusse sisse kirjutatud ka võimalus korraldada 2011. aastal koos riigikogu valimistega uued kohalike omavalitsuste valimised.
Eelnõu järgi liidetakse senised omavalitsusüksused senistes piirides ja nende maakondlikku kuuluvust ei muudeta. Reform lähtub maakondliku omavalitsuse põhimõttest, see tähendab, et eeldatavasti tekib maakonna piires üks vald. Tekkiva omavalitsuse elanike arv ei või olla väiksem kui 25 000. Erandina tekib väiksem vald Hiiumaal, kus on
10 000 elanikku. Kõigi liitunud seniste valdade maa-alal moodustatakse esmatasandi kohaliku elu korraldamises osalevad osavallad. Et vallavalitsuse geograafilise kaugenemisega ei muutuks omavalitsusega suhtlemine raskemaks, kohustatakse säilitama kõigis seniste omavalitsuste
keskustes teeninduspunktid.
Haldusreformi eelnõu lähtub kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tulenevast põhimõttest, et omavalitsused on kohaliku elu iseseisvad otsustajad ja korraldajad. Nii ei näe eelnõu ette valdadelt-linnadelt funktsioonide jõuga äravõtmist. Vastupidi, liitmisel saadav efekt avaldubki selle kaudu, et praegu neile pandud kohustuste täitmisega hädas olevad väikesed nõrgad omavalitsused muutuvad tugevaks ja võimekamaks. Kuna omavalitsused ei toimi eraldi riigistruktuuridest, sätestab eelnõu, et aastal 2010 vaatab valitsus üle ka maavalitsuste funktsioonid ja korralduse.
Lõputud jututoad
Rahast ka. Tihti kiputakse küsima, kui palju haldusreformiga kokku hoitakse. See on äärmiselt lihtsustatud käsitlus. Ka rahareformi eesmärk polnud mitte raha kokkuhoid, vaid tulevikuks stabiilse arengu tagamine. Samamoodi ei ole haldusreformi eesmärk omavalitsustest raskel säästuajal raha välja pigistada. Vastupidi, efektiivsem süsteem võimaldab olemasolevaid vahendeid paremini kasutada ja sama raha eest rohkem ära teha. Mida vähem on raha ja inimesi, seda arukamalt tuleb neid rakendada. Meil napib mõlemat, nii et riigijuhtidel on vastutus tagada, et elu ei koonduks ainult suurte linnade ümbrusse. Muidu ei tähenda palju räägitud ääremaastumine enam perifeersete külade hääbumist, vaid kogu riigi tuhmumist Euroopa kaardil.
Aeg paranduste tegemiseks on küps – riigi kulude vähendamine näitas praeguse valitsuskoalitsiooni otsustusjõudu. Riigile tugevate omavalitsuste kujul hea partneri loomine ei ole eelarvekärpest vähem tähtis, pigem vastupidi. Vaadates olukorda riigis, ütlen, et haldusreform tuleb ära teha. Kui ei, siis loodan, et reformiettepanek lükatakse vähemalt selge poliitilise põhjendusega tagasi, mitte ei hakata heietama lõpututest konsultatsioonidest ja tegemata uuringutest. Kümne aasta jooksul on uuritud, räägitud, analüüsitud, uuritud uuesti, räägitud uuesti ja analüüsitud uuesti. Aga kus on tulemused? No aitab juba. Teeme ära.
9 Kommentaarid
Siseministeeriumi kommentaarid on lisatud teksti sees kaldkirjas
Härra Kiisler!
ärge rääkige kohalike omavalitsuste hartast ainult tükati ja nii, kuidas kasulik! See sätestab ka järgmise:
Artikkel 5. Kohalike omavalitsuste võimupiiride kaitse
Muudatusi kohalike omavalitsuste võimupiirides ei tehta kõnealuse kohaliku kogukonnaga eelnevalt nõu pidamata. Kus seadus lubab, võib seda teha rahvahääletuse teel.
Te olete väitnud, et kohalike elanike arvamusega niikuinii ei arvestata. Kuidas see võimalik on?
Regionaalminister ei ole seda väitnud. Ta on Postimehes ilmunud artiklis (http://www.postimees.ee/?id=90107) öelnud, et lõpliku otsuse valdade ja linnade liitmise osas langetab valitsus. Nii on sätestatud eelnõus kui ka kehtivas Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses (haldusterritoriaalse korralduse muutmine Vabariigi Valitsuse algatusel).
Ehkki seadus peab küsitluse toimumise hetkeks olema vastu võetud, annab see vaid raamid reformi ellu viimiseks. Lõpliku haldusterritoriaalse korralduse sätestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Määruse eelnõu väljatöötamise käigus, täpsemalt enne määruse eelnõu valitsusele esitamist, küsitakse ka kohalike elanike arvamust haldusterritoriaalse korralduse muutmise osas, nagu on sätestatud eelnõu § 4 lõikes 3. Kuna eelnõus on kirjas omavalitsuse miinimumsuurus 25 000, siis võib valitsus küsitluse tulemustest sõltuvalt näiteks otsustada Harjumaal ühe valla asemel kahe valla loomise kasuks. Samuti saab elanike küsitluses küsida arvamust valla nime osas.
Lisaks on riik juba aastaid rikkunud järgmist punkti:
2. Kohalike võimuorganite rahalised vahendid on vastavuses neile põhiseaduse ja seadusandlusega seatud kohustustega.
Senises seadusandluses on kohaliku omavalitsuse ülesannete sisustamisel seda printsiipi ka silmas peetud.
Kui aga kohalik omavalitsus ei ole tema väiksusest tingituna nii ehk naa haldusvõimekas, ei suuda ta osutada ka neid teenuseid, milleks on talle eraldatud rahalisi vahendeid, mis omakorda seab ohtu elanikele põhiõiguste tagamise.
Hulga lihtsam oleks teha hoopis nii, et maavalitsuse juures töötavad vajalikud spetsialistid, kes siis täidavad neilt valdade poolt tellitud töid- olgu see ehitusspetsialisti või looduskaitse- või mis tahes muu spetsialisti töö.
Maavanemad on siiski riigi täitevvõimu esindajad kohapeal, kes tegutsevad küll avalikes huvides, kuid ei peaks eelduslikult täitma kohaliku omavalitsuse ülesandeid. Üksnes kohalikul omavalitsusel on Põhiseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse autonoomiaprintsiipi ja KOKS § 2 lõiget 1 silmas pidades õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Selleks peab kohaliku omavalitsuse üksus aga omama tugevat ja kompetentset haldusaparaati.
Vallad ja linnad on Euroopa rahade kasutamise võimalikustamise nimel pidanud tegema arengukavasid. Enamasti küsiti enne seda ka rahva arvamust. Suures osas on elanikud soovinud sama omavalitsuse jätkamist.
Tehke selge motivatsioonisüsteem ja laske neil ise kokku leppida, kas kergem on koos või eraldi. Kui ühe maakonna piires on omavalitsustel täiesti erinevad prioriteedid (mõni on näiteks ära kaotanud kõik rahvamajad ja laseb kultuuril kiratseda vaid seltside tasuta töö toel, mõnes on aga kõik alles) ning ühtse valla puhul lüüakse siis kõiki ühe vitsaga. ja suure valla puhul tekibki ju neil, kel midagi pole, kohe õigustatud küsimus- miks seal on meie ühise raha eest, aga meil pole?)
Seniste vabatahtlike ühinemiste praktika näitab, et omavalitsuste identiteet ühinemiste käigus ei kao ning ühinemiste puhul on lugenud end n-ö võitjate poolel olevaks just väiksemad vallad. On täheldatud kodanikuühiskonna aktiivistumist, mis ei ole kaasa toonud uue vallakeskusest eemale jääva piirkonna ääremaastumist.
Vabatahtlike ühinemiste motivatsioonipakett ühinemistoetuste näol ei ole suutnud aktiveerida kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist ning ka välisriikide kogemused näitavad, et vabatahtlikult ühinevad vaid üksikud kohalikud omavalitsused, hoolimata motivatsioonipaketi atraktiivsusest. Vabatahtlike ühinemiste puhul on ka see oht, et omavahel ühinevad vaid toimekamad ja jõukamad kohaliku omavalitsuse üksused, haldusvõimetute väikeste kohaliku omavalitsuse üksustega ühineda ei soovita. Nii jäetakse väikesed kohaliku omavalitsuse üksused ikkagi ilma toeta ja tulemuseks on see, et üle riigi ei suudeta tagada ühtlast teenuste kvaliteeti.
Räägite ka elanikkonna kadumisest, koolide sulgemisest! Kes neid praegu sulgeda tahab? Kui gümnaasium maapiirkonnast kaob ja just reaalainete õpetajatel koormus kaob, siis ei ole varsti ka põhiastmetele füüsika, bioloogia, ajaloo ja muid spetsialiste.
ja just see hakkab üha enam koondama elu suuremate linnade ümber, kauge maanurga omad olgu õnnelikud, et pensioni saavad, jah? Sest noored ju läevad minema!
Paraku on elanikkonna siirdumine suurematesse omavalitsusüksustesse kasvav tendents, seda eriti majanduslanguse tingimustes, kus ühe ettevõtja pankrot kohaliku omavalitsuse üksuses võib jätta töötuks suure hulga kohaliku omavalitsuse elanikkonnast. Ettevõtluse hääbumine mõjutab otseselt negatiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasi kujunemist. Kui maapiirkonnas elavate inimeste arv drastiliselt väheneb, tuleb teha vajalikud ümberkorraldused ka sotsiaalses infrastruktuuris. Haridus- ja Teadusministeerium on koolide sulgemiste puhul lähtunud seni siiski õpilaste arvu vähenemisest piirkonnas. Paraku on sedapidi, et inimesed ei lahku sellepärast, et koolid suletakse, vaid koolid suletakse, kuna inimesed lahkuvad töökohtade ja muude teenuste puudumise tõttu. Kui aga omavalitsused on tugevad, suudavad nad tegutseda töökohtade säilitamise ja loomise nimel ning luua kvaliteetsete teenustega meeldiva elukeskkonna.
EUROOPA KOHALIKU OMAVALITSUSE HARTA RATIFITSEERIMISE SEADUS
Vastu võetud 28. septembril 1994. a.
§ 1. Ratifitseerida juurdelisatud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis on sõlmitud 1985. aasta 15. oktoobril Strasbourg’is.
§ 2. Eesti Vabariik kohustub järgima harta kõiki artikleid tema jurisdiktsioonile alluval territooriumil.
Lisan igaks juhuks juurde, et ei saaks rääkida valiklisest tõlgendamisest.
Hea minister!
Mõned sissejuhatavad küsimused:
1. Kas Harjumaa osas ei oleks mõistlik erandit teha. Üks vald Harjumaale ei tundu mõistlik. Nn kuldse ringi valdadel ei ole hakkamasaamisega probleeme. Eelnõu eesmärk on aga majanduslik toimetulek. Seega nende valdade liitmine ei tundu seaduse mõttes põhjendatud. Seega – kas Harjumaale ei peaks lähenema üldisest kavast erinevalt?
V: Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõus on seatud kohaliku omavalitsuse üksuse elanike alampiiriks 25000 elanikku. Kuivõrd Harjumaal ilma Tallinnata elab 125000 elanikku, siis võimaldab eelnõu Harjumaa osas paindlikumat lahendust.
2. Kas on mõeldud, mida tehakse 15-ne maakondliku liiduga? kes kannab need kulud, mis kaasnevad nende liitude lõpetamisega, kuna neid pole ju enam vaja kui maakond = vallaga.
V: Kuna diskussioon eelnõus sätestatud tulevaste kohaliku omavalitsuse üksuste suuruse osas alles kestab, siis maakondlike omavalitsusliitude tegevuse võimaliku jätkumise osas ei ole veel ühtset seisukohta. Kui maakonna territooriumil säilib vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse üksust, säilib ka maakondliku koordineerimise funktsioon, kui liidu liikmed peavad seda endiselt võimalikuks ja vajalikuks.
3. Hea tava kohaselt peaks saama eelnõu seletuskirjast teada, kes on eelnõu autorid. Kes on?
V: Eelnõu autorid on Siseministeeriumi järgmised ametnikud: Aivo Vaske, Karl Laas, Kaie Masing, Väino Tõemets, Aule Kikas, Ave Viks ja Olivia Taluste.
4. Kas on arvutatud, mida läheb maksma kõigi valdade kaotamise ja 15 uue valla loomisega seonduv asjaajamine ja otsene kulu (suhted lepingupartneritega, suhted registritega, suhted finantsasutustega, konsolideerimine, uus atribuutika jne) ja kelle kanda see jääb?
V: Arvestades, et varad ja muud õigused ning kohustused lähevad liitmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksusele üle, siis lepinguliste suhete muutmisega otsest kulu ei kaasne. Kindlasti on lepingupartneritel lihtsam suhelda mõnekümne kui paarisaja kliendiga. On näha, et kaasnevad kulud kohaliku omavalitsuse IT-süsteemide ja raamatupidamise ümberhäälestamisele, samas väheneb kasutatavate platvormide arv ja litsentsivajadus, ka on ühtsete süsteemide puhul vaja vähem raamatupidajaid, samuti on andmete konsolideerimine lihtsam. Siseministeerium pakub kohaliku omavalitsuse üksustele IT-alast tuge uue volikogu infosüsteemi ja universaalse kodulehelahenduse abil.
Reform otseselt koondamist ei eelda, kuna töötajate ja teenistujate töö- ja teenistussuhted reeglina jätkuvad. Samas on loogiline, et koondamisest saadav tulu peab olema kulust suurem ja seega koondamiskulusid reformi elluviimise kulude hulka ei loeta. Tulude ja kokkuhoiuvõimaluste koondamisega Siseministeerium veel tegeleb, konkreetsemad kuluartiklid saame teatavaks teha edaspidi.
Valdade ja linnade liitmisel kardetakse põhjendamatult suurte kulude tekkimist. Seniste vabatahtlike ühinemiste praktika on näidanud, et ühinemiste tulemusena summeeruvad liitunud omavalitsuste tulubaas ja eelarvetulud. Sellega kaasneb kulude ümberjaotumine, mõnede kulude äralangemine (näiteks tehingukulud tasaarveldustest hariduse valdkonnas ja muudest piirangutest) ning üldise võimekuse kasv. Hariduse valdkonnas näitabki kuluefektiivsuse analüüs kõige silmaganähtavamaid tulemusi: kõikides valdades on kulutused kooliharidusele vähenenud 8-10 % võrra linna või valla eelarves. Valdade ühinemisega saavutati tuntav kuluefektiivsus. 2005. aasta ühinemiste uuringu põhjal oli 2007. aastal kõikide analüüsitud valdade investeerimismaht suurenenud 3-4 korda ja laenusuutlikkus tõusnud, s.t. laenude suhteline surve eelarvele oli vähenenud (v.a ühel juhul, kus investeerimisvõime vähenes).
5. Kuna osavalla moodustamine on volikogu kompetentsis, siis mis kaalutlustel on see seaduse eelnõusse justnagu kohustuslikuna sisse kirjutatud?
V: Osavalla moodustamine on ette nähtud, et kohalik võim elanikust ei kaugeneks, et elanikel oleks avalikke teenuseid võimalik kätte saada kodukohast, milleks senised osavallad on erinevates kohaliku omavalitsuse üksustes ka ellu kutsutud. Osavalla moodustamise nõue annab uuele volikogule suurema motivatsiooni esimestel aastatel seda võimalust rakendada ja sisuga täita.
6. Kui 2009. a. valimisteks ettevõtmine ei õnnestu, kas siis ei teki olukord, et järgmine võimalus on alles 2013, sest vastasel juhul on oodata kohtuvaidlusi jms?
V: Kuivõrd tegemist on reformikavaga, mis ei ole veel lõplik, siis siinkohal ei pea me otstarbekaks sellel teemal spekuleerida.
Täname sisukate küsimuste eest! Vastame Teie poolt tõstatatud küsimustele eraldi postitustega, kuna need eeldavad põhjalikumat vastust.
Härra minister!
Täna küsiti minult, et ma peaksin IRLi liikmena ja juristina teadma, kuidas olla Ühtekuuluvusfondi projektidega, ehk kui vallal on teatud kohustused ja ÜF on andnud raha, siis kas on võimalik üldse olukord, et selline vald kaob. Näiteks toodi, et vallale kuuluva veefirma omandi- ja muid küsimusi ei tohi muuta, kas siis valla võib kaotada? Ma ei osanud vastata, polnud ka aega süveneda. Kas Teie meeskonnas on sellele mõeldud?
Eelnõus oleme need vaidlused välistanud klausliga, mis ütleb, et liitmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus on kõigi liitunud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusjärglane. Seega lähevad uuele KOV-ile üle ka kõik õigused ja kohustused, sh struktuuritoetuse seadusest tulenevad õigused ja kohustused.
Jõudu
Kommentaarid on esitatud kaldkirjas Teie teksti vahel.
Minu küsimused ja probleemid on järgmised.
1. Kas on tõesti paberil näha, et juba ühinenud KOV-des hoitakse majandamiskuludelt kokku. Türi valla näitel on kindel, et ametnike arv tegelikult ei vähenenud, kuid palgad suurenesid. Kust tuleb kokkuhoid?
Me oleme kindlad, et kuludes hoitakse kokku. Ühinemiste kohta soovitame sirvida meie lehekülgedel leiduvaid analüüse . Esiteks tuleb tähele panna, et viimastel aastatel on palgad üldiselt tõusnud. Teiseks võib kulude kokkuhoid seisneda ka selles, et palgad ei tõuse liiga palju või et samad inimesed suudavad töötada rohkem ja/või paremini. Üks peamisi järeldusi 2005.a. ühinemistest on see, et ametnike võimekus kasvab läbi spetsialiseerumise ja teenused kodanikele on paremad.
2. Räägitakse et suuremas omavalitsuses pakutakse paremat teenust. Kas on olemas üldse ülevaade eriala spetsialistidest, kes seal tööle peaks hakkama. Pakun et 90% neist, kes praegugi valdades tööl, saavad siis suure aparaadis koha.
Teenuse paranemine on tulnud välja uuringutest ja samal arvamusel olid eelmisel nädalal ka peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Ivari Padar. Tsitaat: “Nii Ansip kui Padar hoiatasid, et teiste riikide kogemusele toetudes ei maksa haldusreformist kulude kokkuhoidu oodata, kuid kindlasti parandab see kodanikele osutatavat teenust.” Ülevaade erialaspetsialistidest on antud eelnõu seletuskirjas.
3. Mis saab MTÜ-dest mis on loodud mitme maakonna valdade põhjal, näiteks Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus. Kas siis automaatselt on kõik Jõgeva ja Rapla valla osavallad ka sinna arvestatud.
4. Mis saab LEADER meetmest, kus samuti KOV-d on erinevates leader piirkondades.
Antud küsimusele vastame lähiajal ka täpsemalt.
Eelnõus oleme püüdnud neid vaidlusi välistada klausliga, mis ütleb, et liitmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus on kõigi liitunud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusjärglane. Seega lähevad uuele KOV-ile üle ka kõik õigused ja kohustused, osalemine ühingutes ja struktuuritoetuse seadusest tulenevad õigused ja kohustused.
LEADER-meetme osas: Põllumajandusministri 12.06.2008 määrus nr 59 “Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”
§ 4 lg 1 kohaselt on kohaliku tegevusgrupi liikmeteks vähemalt kaks kohalikku omavalitsusüksust ja lg 3 kohaselt võib kohaliku tegevusgrupi liige kuuluda üksnes ühte kohalikku tegevusgruppi. Tegemist on Eesti-sisese regulatsiooniga, EL poolt on tegevusgruppide osas sätestatud vaid nende suurus elanike arvu järgi. Seega saab Eesti põllumajandusministri määruse neid sätteid vajadusel muuta. Tegevusgrupid võiksid tulevikus kas liituda või võidelda tugevamalt ääremaastumise vastu.
5. Kust võeti number 25000. Kas äkki oleks hoopis 10000 mõistlik suurus.
Hiiumaa suhtes tehtud erand tähendabki 10 000 elanikuga valda. Eelnõu seletuskirjas toome muu hulgas välja sellised näited omavalitsuste keskmisest rahvaarvust teiste EL riikide seas: Rootsi 31 439, Taani 55 631, Läti 21 186, Leedu 60 714.
6. Kas on tehtud ka maakondade kaupa laenukoormuste analüüs ja mis saab pärast seda. Teades järvamaad, siis Paide laenukoormus, mis koos allasutustega ületab tugevalt 100%, siis tundub, et ülejäänud maakond hakkab seda kinni maksma ja samuti on investeeringud aastateks lõpetatud.
Omavalitsuste finantsvõimekuse ja laenukoormuse analüüsid on kättesaadaval Rahandusministeeriumi kodulehel ja ka vastavate andmetega on ettepaneku esitamisel arvestatud.
7. Mis saab Ida-Virumaast, kas pole oht, et tekib Gruusia efekt?
Ettepaneku kohaselt saab Ida-Virumaast kolm omavalitsusüksust – Iva-Viru vald, Narva ja Kohtla-Järve linn. Oleme ettepaneku põhjalikult läbi kaalunud.
Jõudu
Täname.
Hea minister!
Kas ei oleks reformi käigus mõtet ümber korraldada ka valla juhtimine selliselt, et lahutatakse poliitika ja administreerimine. Näiteks nagu Soomes, et on volikogu mis moodustab OMA LIIKMETEST vallavalitsuse, mis käib koos näiteks 1x nädalas. Volikogu koosolekuid juhib ja vallavalitsuse tööd korraldab vallavanem. See on siis see poliitiline juhtimine.
Administratiivset juhtimist korraldab valla direktor (vms ametinimi), kes on apoliitiline ametnik ja kes korraldab kogu selle poole, mis on mõeldav igapäevase juhtimisena (management) ja elanike teenindamisena jms.
1. See number 25000. Kuidas tagada teenuste kvaliteet ja kättesaadavus võrdselt üle Eestimaa olukorras, kus ühe suurvalla 25tuh elaniku keskmine sissetulek on 16000 ja teises sama suures KOVis 8000?