Regionaalminister Siim Kiisler pöördus täna omavalitsusreformi algatamiseks erakondade, põhiseaduslike institutsioonide, sotsiaalpartnerite ja erinevate huvigruppide poole. Osapooltele saadetud analüüsis on välja toodud võimalikud alternatiivid ja ajakava reformi läbiviimiseks, milles regionaalminister soovib kokku leppida.
„Täna on paljudes omavalitsustes alles jäänud vaid „oma“ ning „valitsemist“ sisuliselt enam ei toimu, selleks puudub võimekus,“ ütles Kiisler ning lisas, et 226 omavalitsust on Eesti jaoks liiga palju. „Küsimus on, et kui palju oleks mõistlik, milliseid funktsioone need omavalitsused täitma hakkavad ja kuidas selle lahenduseni liikuda,“ märkis ta.
Eesti on omavalitsuse võimekuse tõstmisel seni valinud vabatahtlikkuse tee, mis ei ole üheski riigis toonud kaasa soovitud eesmärkide täitmist. Samas puudub omavalitsusreformi teemalistes aruteludes erinevate osapoolte vahel üksmeel ning teadmine, kuidas edasi minna.
Viimasest katsest Eesti omavalitsusmaastikku korrastada on tänaseks möödas enam kui kolm aastat. 2009. aastal regionaalministri poolt välja käidud haldusterritoriaalse reformi kava nägi ette omavalitsuste miinimumsuuruseks 25 000 elanikku. Toona ei jõutud reformi läbiviimises kokkuleppele. Tänast omavalitsuskorraldust on kritiseerinud nii riigikontrolör, õiguskantsler, erinevad ministeeriumid kui ka rahvusvahelised organisatsioonid.
Kiisleri sõnul on üheks ratsionaalse arutelu takistuseks varasemates diskussioonides võetud liiga jäigad positsioonid, millest taganemine võib emotsionaalselt ja ka poliitiliselt tunduda valus. „Seepärast olemegi läbi analüüsinud viis võimalikku alternatiivi reformi läbiviimiseks ja need võrdsetena lauale pannud. Oleme valmis ka ise senisest nägemusest pehmema reformiga, sest praeguse olukorra jätkumine on halvim variant võimalikest,“ ütles Kiisler.
Kirjas on välja toodud kaks peamist küsimust, millele partnerite vastust soovitakse – milline tee valida ning millal muudatused ellu viia. Analüüsitud on kuut võimalikku omavalitsuskorralduse mudelit:
– Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord;
– Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikult omavalitsusliidule;
– Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;
– Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;
– Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust;
– Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.
Eestis on 226 kohalikku omavalitsust – 33 linna ja 193 valda. Pooltes omavalitsustes elab vähem kui 1800 inimest, 41 vallas ja linnas on elanikke juba alla tuhande. Kõige väiksemas vallas on elanikke 97.
Saadetud materjalidega saab tutvuda ka siinsamas ajaveebis.