Neljapäeval otsustavad kolme Kagu-Eesti omavalitsuse volikogud, kas alustada kõnelusi ühise mütsi alla koondumise osas. Üks “jah” ning üks “ei” on juba öeldud.
15. novembril allkirjastasid viie Põlvamaa omavalitsuse vallavolikogude esimehed deklaratsiooni, et algatada läbirääkimised omavalitsuste ühinemiseks. Allkirja andsid Veriora, Orava, Räpina, Värska ja Mikitamäe volikogude esimehed.
Liitumise algataja, Värska vallavolikogu esimehe Vello Saare sõnul andis tõuke tegutsemiseks regionaalministri 10. oktoobri pöördumine “Omavalitsusreform on möödapääsmatu”, samas ka segane olukord selles, kes, millal ja kuidas reformi peaks tegema.
“Mina pidasin sellist seisu jaburaks ning uduse olukorra lõpetamiseks tegin naabervaldade juhtidele ettepaneku,” ütles Saar.
Võimalus peeglisse vaadata
Räpina volikogus on vastu võetud otsus, et kõnelustel tuleb osaleda.
“Räpina on läbi aegade olnud piirkonnale tõmbekeskuseks, kuid tema saatus sellena sõltub üha enam ümbruskonna valdade elanikest,” kommenteeris Räpina vallavolikogu esimees Kaido Palu. “Ilma tugeva sekkumiseta jätkub ka vallakeskuste allakäik.”
Mikitamäe vallavolikogu esimees Imre Liivago tõdes, et riik paneb kohustusi ainult juurde ning väikesed omavalitsused pole enam jätkusuutlikud.
Kas läbirääkimistel osaletakse, saab selgeks sel neljapäeval, mil küsimus tuleb arutelu alla nii Mikitamäe, Värska kui ka Veriora valla volikogudes.
Veriora vallavolikogu esimees Rein Raadla tõdes, et kui mitte muud, annab ettevõtmine võimaluse peeglisse vaadata ning hinnata oma valla võimalusi ja vajadusi ühinemiseks.
Orava vald on aga vastu võtnud otsuse ettevõtmises mitte osaleda. “Volikogus oli poolt ainult üks inimene ja see olin mina,” kommenteeris Orava vallavolikogu esimees Ene Säinast.
“Ülejäänute seisukoht oli, et siiski tuleks oma valla nimel pingutada nii kaua, kuni pingutada annab, ja et mõne teise valla ripats olla ei ole ka parem.”
Miks mitte Setumaa?
Kõneluste puhul tekitab küsimusi ka partnerite valik ehk teisisõnu, miks tegi Värska ettepaneku just kõnealusele neljale omavalitsusele, kui mõeldud on ka Setumaa vallale.
Vello Saar tõdes vastuseks, et seni on kõik liitumiskavatsused liiva jooksnud. Ka lähtuti ühisdeklaratsiooni koostamisel Põlva maakonna arengukavast, kus on väga selgelt kirjas, et maakonna piirides võiks olla kas kaks omavalitsust või kaks koostööpiirkonda – Põlva ja Räpina.
Uue omavalitsuse halduskeskuseks jääks Räpina ning võimalik, et ühinemise järel saab uus moodustis ka täiesti uue nime.
Uue lahenduse hukatuslikkust Setumaale Vello Saar ei usu.
“Kui me vaatame tõele näkku, siis on ka praegune Setumaa ära jagatud nii riikide, maakondade kui valdade vahel ning selle kõige juures on ta ikkagi olemas. Mina küsiksin vastu, et kuhu see Setumaa nüüd siis kaduma peaks.”
Imre Liivago seisukoht on samuti pigem filosoofiline. “Üle 20 aasta ei ole suudetud ühist Setumaad luua, ehk ongi praegune olukord hea selleks, et kõik virguks,” tõdes ta.