Kas vallad, maakonnad või kihelkonnad? (Harju Elu)

Kirjutas Allar Viivik
kolmapäev, 27 märts 2013
Inglaste vana ütlus kõlab järgmiselt: “Kui enam millestki muust rääkida pole, siis võetakse teemana üles ilm.” Viimase ümber saavad arutada koduperenaised või mehed golfiväljakul.

Eesti näib olevat vähemalt viimased 22-23 aastat sarnane teema haldusreform. Pole ju saladus, et Eesti kaarti on erinevad valitsejad 20. sajandil enda suva järgi ümber korraldanud. Parafraseerides tuntud laulu “Värisesid vaprad vallad, kadusid kõik kihelkonnad, oblastite ja gebitskomissaride ees.” Külanõukogude piirid tõmmati tavaliselt majandite piire arvestades.

1989-1990 tärkas lootus, et ehk koos vaba riigi taastamisega õnnestub teha ära ka haldusreform. Aga võta näpust! Mullu oktoobris Keila linna ja valla ühinemiseminaril esinenud justiitsminister Rein Lang meenutas: “Omavalitsuste mured said alguse 1991. aastal, kui koostati põhiseadust. /—/ Samuti vaieldi siis, mis saab olemasolevatest omavalitsustest. Vaidlustele tõmbas piduri Ülemnõukogu presiidium, kus hakati külanõukogudele vallatunnistusi kätte jagama. Et nüüd muuta valdade piire, on vaja muuta põhiseadust!”

Nüüd püütakse järjekordselt enam kui 20 aastat tagasi tegemata jäänut parandada. Uue haldusreformi ajakava järgi peaks hilissuveks olema määratud maakondade tõmbekeskused. Tuleva aasta kevadeks peaks plaanide järgi saama kinnitatud haldusjaotuse ümberkorralduse alus. Reformi lõpp on plaanitud 2017. aasta südasuvele. Siis peaks Eestis olema vaid 30-50 omavalitsust.

Millised on paljuräägitud tõmbekeskused? Paljuski järgivad need ENSV aegsete suurmajandite keskusi. Harjus on head näited Kiili ja Saue valla südamed. Ehk siis endise kolhoosi Rahva Võit ja Lenini-nimelise köögiviljakasvatuse näidissovhoosi omad.

On loomulik, et käsu peale ei saa ehitada uusi keskusi või muuta valla/linna piire. Kuid kusagilt peaks ikkagi alustama. Samas võiks reformijad, piiride täpsustajad ning tõmbekeskuste toetajad mõelda taas äraunustatud vanale. Need on ajaloolised kirikukihelkonnad. Aastaks 1925 oli neid 107. Suhteliselt paras arv ka praeguses riigis. Harjus toimiks praeguste piiride järgi vaid üheksa valda/kihelkonda. Oleksid kokku hoitud valitsemiskulud ja taastuksid aastasadade jooksul kujunenud põlised keskused. Nii et mõtlemist jagub.