Harda Roosna
Haldusreformi tõmbekeskuste mudelit tutvustanud projektijuht Sulev Valner leiab, et kuigi kaks vaest omavalitsust liitudes rikkaks ei saa, oleks neil nagu pensionäride paaril lihtsam n-ö korterikulusid katta. |
|||||
Kas tõmbekeskuste mudel sobib Hiiumaa jaoks? Haldusreformi projektijuht Sulev Valner: Tundub sobivat. Lõpuks pole küsimus ju mudelis vaid selles, et leida, milline on Eesti omavalitsuste optimaalne korraldus. Me ei suru peale mingit mudelit, vaid ühiselt koos üritamegi leida võimalikult parimat varianti, milles annaks kokku leppida. Praegu ootamegi, et omavalitsusliit teeks 1. juuliks oma ettepaneku maavanemale ja siis maavanem saaks vaadata, kuidas sellega edasi töötada. Praegu on pall just kohalike inimeste käes esitada enda meelest võimalikult õige mudel. See on hea võimalus olla esimesena mänguväljakul ja olla esimene, kes ütleb: meie meelest peaks see asi olema nii – sellel on alati väga suur mõju.
Missugune on parim mudel minister Siim Kiisleri pakutud kuuest? Tegelikult tõmbekeskuste mudel, st keskus-tagala mudel ehk ka mitte niivõrd tõmbekeskuste, vaid toimepiirkondade mudel, on päris mõistlik enamikes Eesti kohtades. Ma arvan, et meil on Eestis suhteliselt suur konsensus, et liigume pigem natuke suuremate omavalitsuste poole. Iseenesest omavalitsuste liitumine ju seda näitab ja ka need, kes ütlevad, et mingisugust reformi pole vaja, tegelikult samas ütlevad, et näete kui hea – nad liituvad ise. Tugevamad-võimekamad omavalitsused on just inimese seisukohalt vaadates ikkagi kasulikumad. Et tõepoolest iga inimene igas Eesti paigas saaks oma omavalitsuselt kõike seda, mida praegu tugevate omavalitsuste elanikud saavad ja nõrkade omavalitsuste omad tihti ei saa. Kas saate tuua mõne näite? Ei hakka praegu kedagi esile tooma, aga tüüpiline on näiteks huviharidus, mis tihtipeale ongi keskuses. Kui ümbritsevate omavalitsuste lapsed seal [huvikoolis – toim] käivad, öeldakse nende vanematele, et teisse me suhtume teisiti kui oma lastesse ja teie makske niija niisuguseid summasid. 17.05 |