Rannar Raba
03.05.2013
| «Mida te meiesuguste hulludega kavatsete teha?» küsis teisipäeval Paistu rahvamajas peetud arutelul Karksi vallavolikogu esimees Leo Liiber tõmbekeskustepõhise haldusreformi projektijuhilt Sulev Valnerilt. | |||||
| Regionaalministri büroos ettevalmistatav poolvabatahtlik reform põhineb tõmbekeskustel, mille külge ümbruskonna vallad inimeste loomulikku igapäevast liikumist arvesse võttes peaks pärast 2017. aasta valimisi haagitama. Kui idee teoks saab, on lõunaviljandimaalased raske dilemma ees: kumb siis ikkagi on kõvem keskus, kas Abja-Paluoja või Karksi-Nuia?
Et kangetel mulkidel pole lootustki selles osas isekeskis kokkuleppele jõuda, nõudis Liiber ministri esindajalt imenippi, mis aitaks otsuse valutult langetada. «Andke meile hea nõu ja lõpetage taplus ära!» pöördus ta külalise poole, püüdmata küsimuses leiduvat irooniat varjata. Kodusõda pole vaja Nagu küsija ilmselt eeldas, jäi külaline ühese vastuse võlgu, öeldes, et pole siinsete oludega väga hästi kursis. Küll aga pakkus ta, et pärast haldusreformi elluviimist võib nii mõnessegi omavalitsusse jääda mitu keskust. «See ei pea tingimata olema kodusõja põhjus,» sõnas Sulev Valner ning ärgitas vallajuhte raskustest hoolimata ühinemisele positiivselt mõtlema. Ühtlasi püüdis projektijuht kohalikke juhte veenda, et reformi pole kavas teha reformi enda pärast, vaid ikka selleks, et Eesti omavalitsused oleksid tulevikus ühtviisi võimekad, täitmaks neile asetatavaid kohustusi. Valneri arvates leidub ka praegu üksjagu palju valdu ja linnu, kes igas mõttes hästi toime tulevad, kuid pahatihti hingitsevad nende kõrval märksa jõuetumad haldusüksused. Ehkki ükski kuulajaist ei söandanud Paistus reformiplaani pihta otsest verbaalset turmtuld avada, püüdis mitu neist Valnerit ebamugavate küsimuste ja märkustega konksu otsa tõmmata. Nii näiteks tuletas Abja vallavanem Peeter Rahnel meelde, kuidas Otepääga liitunud Pühajärve valla endine vallavanem oli televisioonieetris elanikelt mõni aasta varem tehtud liitumisotsuse eest pisarsilmi vabandust palunud, sest selle tulemusena kerkis päevakorrale kohaliku kooli sulgemine. Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur rõhus jällegi enda juhitava omavalitsuse iselaadsele asukohale keset rabasid ja metsi, kus polegi võimalik otsustada, milline ümbruskonna linnadest võiks klassifitseeruda sealsete elanike tõmbekeskuseks. «Mõni käib tööl Põltsamaal, mõni Tartus, mõni Viljandis. Võta nüüd kinni, milline neist olulisim on,» rääkis vallajuht. Rohkem kindlustunnet Tarvastu vallavanem Alar Karu uuris omakorda, kas Tallinna käsulaudade järgi elluviidava haldusreformi asemel ei võiks riik motiveerida praegusi vallajuhte ja -ametnikke vabatahtlikult naabritega ühinema. Selleks pani ta ette anda kohalikele otsustajatele suuremad sotsiaalsed tagatised juhuks, kui nood liitumist soosides oma ametikoha peaksid likvideerima. Valner Karule vastu ei vaielnud ning tõi näite Soomest, kus liituvates omavalitsustes kindlustatakse kõigile töötajatele amet ja sissetulek veel vähemalt viieks aastaks. «Tõsi, meil valitseva liberaalse mõttemaailma juures selline asi vist läbi ei lähe — vaevalt Jürgen Ligi sellega lepiks. Aga põhimõtteliselt saab igaüks aru, et oma kodukoha arengusse panustanud inimesed väärivad tunnustust,» lausus ta. Võtke meid tõsiselt! Nii nagu mullu Jõgevamaa omavalitsuste liiduga kahasse tehtud pöördumises, jäid Viljandimaa vallavanemad ja linnapead nüüdki kokkuvõttes seisukohale, et reformi vastu pole põhimõtteliselt vajadust võidelda. Küll aga on nende meelest selle otstarbekus kaheldav senikaua, kui ei võeta ette riigihalduse laiemat ümbertegemist ega vaadata kriitilise pilguga üle maavalitsuste rolli. Mis peamine: Tallinna poliitikud ja ministeeriumide ametnikud hakaku ükskord ometi omavalitsusi võrdsete partneritena võtma ning vallavanemate arvamusega arvestama! «Ja rahastamine olgu selge ning stabiilne. Sellist asja ei tohiks lubada, et kui kellelegi Toompeal üks konkreetne linnapea ei meeldi, kannatagu terve riik,» rõhutas Suure-Jaani vallavolikogu esimees Arnold Pastak. «Just! See on naeruväärne, kuidas aastast aastasse on tehtud kõikvõimalikke seadusemuudatusi puhtalt sellepärast, et Tallinna linna ja Savisaart karistada,» kiitis Kõo vallavanem Tarmo Riisk talle takka. 15 AASTAT Haldusterritoriaalsest reformist on Eestis järjepanu räägitud 15 aastat. • Esimest korda möönsid riigijuhid haldusreformi vajalikkust 1997. aastal, mil valitsustüür oli Tiit Vähi käes. • Esimesed konkreetsed reformiplaanid töötas 2000. aastal välja Mart Laari teises valitsuses siseministri portfelli hoidnud viljandlane Tarmo Loodus. • Seni on kõik reformiplaanid uppunud erakondlike poliitmängude sohu. Allikas: «Sakala» |