| Riigipilves olev rakendus Läbipaistev Eesti Omavalitsus (LEO) paljastab, et võlgu on Lääne-Virumaa valdadest suhteliselt kõige rohkem Tamsalul, mille võlakoormus on ligi 50 protsenti põhitegevuse tuludest. Sestap peavad Tamsalus võimule pürgijad investeerimislubadustega ettevaatlikud olema, sest seadusega lubatud 60% piir on juba päris lähedal.
Teistel valdadel lõhkilaenamise probleemi ei ole, Tamsalule järgneb Kadrina vald, kelle võlad moodustavad 35 protsenti põhitegevuse tuludest.
Ka võla suurus elaniku kohta on kõige suurem Tamsalu vallas – umbes 490 eurot. Vinnil, Viru-Nigulal ja Kadrinal jääb see näitaja järgnevatena 320-330 euro kanti inimese kohta. Kõige väiksem – veidi üle 100 euro elaniku kohta – on võlakoormus Haljala vallas.
Sissetulekud elaniku kohta erinevad maakonna valdades samuti väga palju – kui Viru-Nigula vallakassasse jõuab aastas elaniku kohta veidi üle 2000 euro, siis Rakvere vallas vaid umbes 750 eurot. Maakonna valdade keskmine näitaja on 1075 eurot elaniku kohta.
Tuludest moodustab suurima osa (keskmiselt 409 eurot) tulumaks, kõrgeim on tulumaksu laekumine elaniku kohta Vihula ja Sõmeru vallas, madalaim Laekvere, Tamsalu ja Rakke vallas.
Toetusi laekus valdadesse mullu keskmiselt 309 eurot elaniku kohta. Käärid on aga päris suured, sest kui Väike-Maarja vald sai elaniku kohta umbes 430 eurot toetusi, siis Vihula ja Sõmeru vaid 150 euro kanti elaniku kohta.
Sihtfinantseeringuid said vallad mullu 207 eurot elaniku kohta. Selle tululiigi alla kuuluvad näiteks kvoodiraha, ühtekuuluvusfondi ja regionaalarengufondi toetused.
Elaniku kohta saadud raha maht erineb valdade lõikes väga palju – Viru-Nigula enam kui 1100 eurot Rakvere valla kümmekonna euroni.
Omatulu teenib kõige rohkem Vinni vald – ligi 700 000 eurot. Sellest üle 400 000 euro moodustab tulu lastekodult, samas on ka lastekodu kulud päris suured. Kõige väiksem omatulu – umbes 50 000 eurot – on Rakvere ja Vihula vallal. Rakvere vallal annab poole omatulust tulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise eest.
Maamaksu laekus mullu elaniku kohta kõige rohkem Vihula vallas – ligi 140 eurot. Tapa vallas saadi maamaksu elaniku kohta umbes üheksa korda vähem.
Väljaminekutest on teatavasti kõige suuremad hariduskulud. Kui maakonnas kulutavad vallad haridusele keskmiselt 486 eurot elaniku kohta, siis Kadrina vallas kulub koolidele ja lasteaedadele koguni umbes 680 eurot elaniku kohta. Üle 600 euro elaniku kohta küünivad hariduskulud ka Väike-Maarjas.
Viru-Nigula, Laekvere, Rägavere, Rakvere ja Vihula vallas jäävad hariduskulud aga alla 400 euro elaniku kohta. Samas ei ole Vihula ja Rägavere viimase nelja aasta jooksul praktiliselt üldse haridusvaldkonna põhivarasse investeerinud ja hariduskulud on just seetõttu madalal püsinud.
Vihula, Rakvere ja Rägavere vallas on ka teiste omavalitsustega võrreldes ebaproportsionaalselt suur koolide majandamiskulude osakaal.
Kui vabale ajale, kultuurile ja religioonile kulutavad Lääne-Virumaa vallad elaniku kohta keskmiselt 116 eurot, siis Rägaveres kulub sellele valdkonnale umbes 275 eurot elaniku kohta. Peaaegu poole sellest nõuab Mõedaku spordibaasi ülalpidamine.
Rakvere linna külje all asuv Rakvere vald, kus uuemaid spordi- ja kultuuriobjekte praktiliselt pole, kulutab vaba aja veetmisele küll rohkem kui maakonnas keskmiselt (ligi 130 eurot elaniku kohta), kuid lõviosa sellest ehk ligi 100 eurot elaniku kohta kulub noorsootööle. Vaid Sõmeru vald suudab noorsootöösse panustatud umbes 50 euroga elaniku kohta Rakvere vallaga selles osas kuidagigi sammu pidada, ülejäänud omavalitsustes jääb noorsootöösse panustatud raha kuni 10 euroni elaniku kohta.
Maakonna väikseimas vallas, Rägavere vallas, on väga kõrged ka kulud sotsiaalsele kaitsele. Kui kõikides valdades kokku kulub sellele 99 eurot elaniku kohta, siis Rägaveres ligi 220 eurot elaniku kohta. Haljalas jääb vastav kulu näiteks 30 euro kanti elaniku kohta aastas.
Elamu- ja kommunaalmajandusele kulutas viimasel neljal aastal elaniku kohta kõige rohkem Viru-Nigula vald – enam-vähem 400 eurot. Maakonna valdade keskmine oli 84 eurot elaniku kohta. See kulude jaotus näitab siiski pigem vaid seda, kus mullu parajasti suured veemajandusprojektid käsil olid.
Viru-Nigula vald troonib edetabeli tipus ka investeeringute mahu poolest elaniku kohta viimase nelja aasta jooksul. Aastatel 2009-2012 on Viru-Nigulas investeeritud peaaegu 500 eurot elaniku kohta, samas kui Rakvere vallas üksnes umbes 75 eurot elaniku kohta.
Elaniku kohta on päris palju investeeritud ka Laekvere ja Rakke vallas, alla 100 euro elaniku kohta jääb investeeringute maht veel Vihula vallas.
Samas on Viru-Nigulas suhteliselt kõige rohkem ametnikke. See tähendab, et ühte ametnikku peab ülal pidama alla 150 vallaelaniku. Isegi maakonna väikseimas, Rägavere vallas tuleb ühe ametniku kohta 200 elanikku. Lääne-Virumaa valdades keskmiselt on ühe ametniku kohta 251 elanikku, Rakvere vallas aga koguni umbes 360 elanikku.
Riigipilves ja sealhulgas ka rakenduses LEO kajastuvad omavalitsuste andmed täpselt nii, nagu valdade raamatupidajad on need rahandusministeeriumile edastanud. |
