Eesti haldusjaotus ei ole enam jätkusuutlik. Praegused ühendvallad tekivad kaootiliselt, sest aaremaadel jäävad vallad veelgi nõrgemaks ja vastuolud süvenevad. Riigi tasemel valitseb endiselt otsustamatus. Võit oleks juba ainuüksi määramatuse lõpetamine, selge sihi seadmine. 23. märtsil toetasid ettevõtjad Saaremaa ettevõtjate liidu üldkogul üksmeelselt Saaremaa ühise omavalitsuse ideed.
Ettevõtjad ei ole rahul praeguse haldussuutlikkusega ja selle ebaühtlusega maakonna piires. Ühtpidi on suur tööpuudus, kuid samal ajal napib maal inimesi, kes suudaksid vastutustundlikult tööd teha. See on surnud ring, mistõttu on keeruline kohtadel ettevõtetele elu sisse puhuda, siin on vaja kõigi tasandite koostööd, sest eesmärk on ju ühine – parem ja elamisväärsem elu Saaremaal.
Meil on vaja ühte tugevat omavalitsust, millel on vahendid ja võimekus suunata vastutustundlikult kogu saare arengut.
Suundumused
Rahvastik väheneb, vananeb ja koondub. Maksumaksjate ja noorte arv kahaneb veelgi kiiremini.
Inimeste liikumisraadius ja mobiilsus suurenevad. Elukoha ja inimese reaalse tõmbekeskuse vahemaa raadiuses kuni 60 km on täna reaalsus ja laieneb jätkuvalt.
Valitsemiskulud – omavalitsuste personalikulud inimese kohta on ajavahemikul 2006-2012 pea kõigis piirkondades kasvanud (keskmiselt 38%), paljudes suisa ligi 60%. Üle poole vallaametnikest-töötajatest tegeleb mitte sisulise tööga, vaid süsteemi administreerimisega. Üha rohkem tegelevad omavalitsused mitte niivõrd teenuste osutamisega kui iseenese ülalpidamisega.
Vähegi ettevõtlikumad ja tegusamad inimesed koonduvad linnadesse. Selleks, et inimesed ei sooviks enam kodukohast lahkuda, vaid tuleksid hoopis tagasi, peavad omavalitsused ja ettevõtjad looma tingimused.
Regionaalministri poolt on omavalitsusjuhtidelt ja riigiasutustelt saadud tagasiside käigus, milline võiks olla Eesti halduskorralduse jaotus, selge eelistuse saanud tõmbekeskuste Eesti variant.
Piirang või eelis?
Saaremaa ja Hiiumaa on oma meretagususega Eesti mõistes erilised, me peame oma seisukohad riigi tasemel väga konkreetselt selgeks tegema, et maakonda tuleksid vajalikud riiklikud investeeringud. Sellega saab hakkama vaid väga ühtne ja häälekas kohalik võim, vastasel korral jääb meie sõna jõud kesiseks.
Lennuühenduse problemaatika on siin ere näide, laevaühendus on uuel tasemel pigem tänu tugevale eraalgatusele. Selleks aga, et teisi, kogu piirkonna heaolule kaasa aitavaid suuri arendusi teha, ongi vaja tugevat ühtehoidvat omavalitsust, mida toetavad kohalikud ettevõtjad.
Just Saaremaal on pendelrände uuringute põhjal (vt lisatud joonis) toimepiirkond selgelt välja joonistunud ja on üks tugev tõmbekeskus – Kuressaare. Kuressaare paistab Eesti pildis suisa neljanda-viienda tõmbepiirkonnana.
Kuressaare tugeva tõmbekeskusena toetab kogu saare maapiirkondade elujõulisust ja eeskätt seetõttu, et aitab hoida inimesi saarel. Nii ei teki ahvatlust liikuda veel jõulisematesse tõmbepaikadesse. Linna koondunud ettevõtlus pakub tööd kogu maakonnale.
Tõmbekeskuse elupaigana on käsitletav kogu maakond, sest tööle, kooli ja koju liikumisel on olulisim aeg, mis selleks kulub. Siin on Saaremaal Tallinnaga võrreldes isegi eelis, sest puuduvad närvilised tipptunnid õhtuti nii toidupoe kassajärjekordades kui ka linnast väljasõidul.
Täna on selge, et reform tuleb. Mida hiljem, seda jõulisemalt ja nõrgemate keskuste baasilt. Senine mittetegemine sunnib riiki vaid varjatult ja jätkuvalt funktsioone koondama ja mandrile viima, tekitama kunstlikke tõmbekeskusi, näiteks meile Pärnu näol.
Saarlastele omaselt on meil täna võimalus ise teha ja esimesena kehtestada ühinemise tingimused ja mängureeglid. Hiljem teeb neid juba keegi teine.
Enamik Eesti läänepoolseid naabreid on viimasel ajal omavalitsuste arvu reformidega jõu
liselt vähendanud. Nad ei tee seda kindlasti läbimõtlematult, see on üldine tendents.
Soome valitsus on esitanud seaduseelnõu valdade ulatusliku ühendamise kohta, sh kohustuslikus korras. Vallad peavad tegema ühe aastajooksul naabritega ühinemisuuringu. Valla minimaalne elanike arv hakkab olema 20000. Sellest reeglist võib taotleda piirkondlikke erandeid, näiteks Lapis võilda-Soomes, kus vahemaad on väga pikad. /…/ Neisse valdadesse, kes aasta jooksul ei korralda uuringut või ei tee liitumisotsust, saadab uuringu tegija riik. /Postimees 25.04.13/ Haldussuutlikkus ja ühtlane areng on ettevõtjale olulised.
Miks saare ettevõtjad pooldavad ühte tugevat omavalitsust? Ettevõtjatel on ootused ja vastukaaluks neile soov panustada kohalikku kogukonda. See kokku on võimalus piirkonna tugevdamiseks ja arenguks.
ETTEVÕTJA OOTUSED KOV-ile:
• Strateegilised planeeringud eeldab visiooni loomise võimekust.
• Maa eraldamise võimalused. • Lihtne, mugav ja läbipaistev asjaajamine – koostöö, toetus, kompetentsus. • Taristu arendamine.
• Kommunaalteenuste mõistlik hind ja korraldus.
• Läbimõeldud transpordivõrgustik.
• Teenindus- ja müügiregulatsioonide mõistlikkus ja stabiilsus.
• Abi personali koolitamisel. • Hea elukeskkond. • E-teenused.
ETTEVÕTJA PANUSTAB: • Maksubaasi loomisse. • Töökohtade loomisse. • Kohalike teenuste pakkumisse.
• Valmisolekuga osaleda kohaliku elu korraldamisel nõu ja jõuga.
• Kohaliku elu stabiilsuse loomisse ja kindlustamisse, sest ettevõtja toetab raamistiku loomist meeldivale elukeskkonnale.
ÜHISED VÕIMALUSED: Arendusfond ettevõtluse tugisüsteemidele – hajutatud ressursside koondamine ühtseks, tekib ressursside kriitiline mass, et luua: • tööstuspargid, inkubaatorsüsteemid;
• eraldi ettevõtlusosakond; • valmisplaneeringud investoritele;
• ametikorterid, ametipind; • piirkonna arengule olulised rajatised – näiteks konverentsi- ja vabaajakeskus; • ühendused muu maailmaga (lennukiga, bussiga, laevaga) – Ventspils, Gotland, Stockholm, Riia, …
Praegu on kohati veel tunda, et riigivõim ja omavalitsused vastanduvad ettevõtjatele. Kui need kogemused ja jõud paremini koostööle suunata, on tulemuseks palju parem elu- ja töökeskkond Eesti- ja Saaremaal.
On aeg minna pikaleveninud arutlustelt konkreetsetele tegudele.
Saaremaa ettevõtjate liit