Praegust haldusreformi kava ehk omavalitsuste koondumist tõmbekeskuste ümber pooldab 52% elanikkonnast.
Sellega ei nõustu 23% ja veerand ei oska seisukohta võtta. Rohkem kui pool Eesti elanikkonnast on märkimisväärne hulk inimesi, see on kõva toetus. Pannes selle osakaalu poliitika konteksti, võib öelda, et vähe on teemasid, mille suhtes valitseb ühiskonnas nii suur üksmeel.
Oodatav tulemus. Ei saa öelda, et tulemus on üllatav. Peamiselt seepärast, et algatatud reform
viib ajale jalgu jäänud haldusjaotuse kooskõlla sellega, kuidas inimesed oma igapäevases elus toimetavad. Inimeste elukorraldus on kiiresti muutunud, sestap peab muutuma ka neid abistav avalik sektor. Peame riigina kohanduma inimeste vajadustega − seepärast ongi reformil toetajaid kaks korda enam kui vastaseid.
Uuringuga sai ühtlasi kummutatud argument, et haldusreformi kava toetajad on ainult linnades ning maainimesed on valdavalt sellele vastu. Tegelikult on toetajad ülekaalus nii maapiirkondades kui ka keskustes. Ainuke vahe, mis linna-maa teljel selgelt välja tuleb, on see, et maapiirkonnas on inimesed teema enda jaoks väga läbi mõelnud ning neid, kel sel teemal arvamust ei ole, on vaid pisut üle kümnendiku. Kõige ükskõiksemaks jätab teema pealinlasi ning mitte-eestlasi.
Inimesed ei koli linnadesse seepärast, et maal poleks piisavalt koole või rahvamaju. Kolitakse peamiselt töökoha tõttu.
Reformi tulemusel sünnivad senisest oluliselt suuremad ja tugevamad omavalitsused, kellel tekib võimekus kaasa rääkida piirkonna ettevõtluskeskkonna kujundamisel. Nad saavad reaalselt midagi ära teha, et piirkonnas oleks ärksaid ettevõtteid ja loodaks töökohti.
Valmisolek väljakutseteks.
Omavalitsusreformi tulemusel ei hakka maakera tagurpidi pöörlema, igasse metsatukka ei teki tuhande õpilasega kooli, ka inimesed ei hakka massiliselt linnast maale kolima. Aga tugevad omavalitsused, mille süda on tugev keskus, suudavad paremini hakkama saada nende väljakutsetega, mis meid ees ootavad.
Praegu on haldusreformist saanud paljuski usu küsimus.
Kes usub, et see on mõistlik ja möödapääsmatu, see usub.
Ning kes ei usu, seda ei veena ka ükski uuring, analüüs ega ilmselge argument.
SIIM KIISLER
regionaalminister, IRL