Seoses USA kunagise suurlinna Detroiti pankrotiga uuris Eesti Elu, mis juhtub siis, kui mõni Eesti omavalitsus tõsistesse makseraskustesse satub ja kuidas võib see mõjutada kohalikke elanikke.
Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul on Eestis olnud nii mõnedki juhtumid, kus kohaliku omavalitsuse üksus on sattunud makseraskustesse, millest ta omal käel välja ei suuda tulla. Omavalitsuse pankrotti seadus siiski ette ei näe. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus näeb ette piiranguid omavalitsuse finantstegevusele, et makseraskuste tekkimise riske vähendada.
Kui aga piiranguid püsivalt rikutakse või kujunevad välja makseraskused, millest kohalik omavalitsus omal käel välja ei suuda tulla, otsustab selleks loodud riiklik komisjon raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamise. Lahendused hõlmavad peamiselt kohalike omavalitsuste tulude suurendamist ja kulude vähendamist, vajadusel ka riiklikku laenu, rahalist abi või ka sundühendamist.
„Olenevalt lahendustest võib see tähendada elanikele suuremat rahalist koormust, väiksema ulatuse või tasemega avalikke teenuseid, seisakuid piirkonna arengutes vms. Ehk tuleviku arvelt elamine makstakse hiljem kinni vähemaga hakkama saamisega,” ütles Mailin Aasmäe rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast.
Perioodil 2009-2011 on saneerimistoetust saanud Imavere vald (Järvamaa), Kareda vald (Järvamaa) ja Raikküla vald (Raplamaa). Kokku on neile selleks antud 0,33 miljonit eurot.