| Muutmaks linnadele lähivaldadega liitumist atraktiivsemaks, võiks linna ja valla eristamise asemele otsida uue ühendava sõna, pakub siseministeeriumis omavalitsusreformi projekti juhtiv Sulev Valner. | |||||
| “Ma tean, et Viljandis on väga tõsine emotsionaalne teema selles, et kui praeguses loogikas linn teda ümbritseva vallaga ühineb, saab selle omavalitsuse nimeks kokkuvõttes vald,” ütles Valner ERRi uudisteportaalile. Viljandlased ei taha aga oma vana linnaidentiteeti ja -õigusi kaotada.
“Kuidas leida valdadele ja linnadele kui omavalitsustele kokku üks hea uus nimetus, mille kasutamine nii linnade kui valdade puhul ei tekita kellelegi emotsionaalseid probleeme?” võttis Valner kokku ühe paljudest ühinemisindu aeglustavatest teguritest. Lätis nimetati omavalitsusreformi käigus kõik omavalitsused novadsideks, Soomes nimetatakse nii linnasid kui ka valdu kuntaks. Nii pakkus Valner välja, et ehk võiks sellise sõna välja nuputamine olla ka järgmise presidendi sõnause ülesanne. Viljandimaal ühinevad sügisel üheks Viljandimaa vallaks Pärsti, Paistu, Viiratsi ja Saarepeedi. Nende keskele jääb Viljandi linn, mis on kõigi nelja valla tõmbekeskus. “Kui vaadata inimeste toimealasid, siis loomulikult moodustavad nad Viljandiga ühe ala,” rääkis Valner. “Põhimõtteliselt tundub [praegune liitumine] olevat pool sammu õiges suunas,” hindas ta. Kui Viljandi linn on Valneri sõnul sellise suurusega, et selle lähivaldadega ühinemine ei pruugi olla mõistlik ega vajalik, siis näiteks Põlva linna ja valla puhul peab ta ühinemist ainuõigeks lahenduseks. Viljandi linnaga võrreldes on Põlva väiksem ja tõmbekeskusena nõrgem. Erinevalt mitmetest eelmisel nädalal ääremaastumise ja haldusreformi teemal sõna võtnud ekspertidest väljendas Valner optimismi – ka praegu pole elu maal üldsegi lootusetu ning potentsiaali on ka mujal kui Tallinna ja Tartu kandis. Kui vaadata kevadisi pendelrände uuringuid, ei saa tema sõnul väita, nagu oleks Eestis tõmbekeskusteks ainult Tartu ja Tallinn. “Uuringu järgi tulid väga tugevalt lisaks Tartule ja Tallinnale välja ka Pärnu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare ja Haapsalu,” ütles ise Võrumaal elav Valner. “Muidugi võib kalambuurina öelda, et Eesti kohe üldse ei tõmba ja kõiki tõmbab kuhugi välismaale, aga see pole päris tõsi. Me võime ikka vaadata ka väiksemaid toimepiirkondi, kus elab veel endiselt väga palju inimesi. Rääkida, nagu hakkaks varsti Võrumaalt viimane inimene ära kolima… elu pole veel sedalaadi,” rääkis Valner. Tema sõnul on haldusreform kasulik ka seetõttu, et aitab hoida talente maal ning inspireerida neid erasektori asemel mujalegi kiikama. Nimelt saaks praegusest tugevamatesse omavalitsustesse tööle võtta võimekamaid inimesi. “Suuremas omavalitsuses saab võimekamale inimesele maksta korralikumat palka. Talle saab anda suuremaid väljakutseid, mis ka erasektorist inimesi tõesti ahvatlevad, et nad näeksid võimalusi väljakutseks, mitte võimalust natukene palka teenida.” Valneri väitel polegi probleem alati selles, et valla territooriumil ei elaks huvitavaid inimesi. “Küsimus on, kuidas oleks riik üldse konkurentsivõimeline tööandja inimestele, kes oleksid tõesti võimekad, mitte vaid neile, kes mujalt üle jäävad,” lisas Valner. Eelmisel nädalal pakkusid ERRile antud kommentaarides ääremaastumise probleemile lahendusi Tallinna Ülikooli riigiteadlane Peedu Zeiger ja Tartu Ülikooli majandusteadlane Viktor Trasberg. Zeigeri hinnangul peaks riik maapiirkondade ja väikelinnade ääremaastumise vastu võitlemiseks sinna ise ettevõtteid asutama. Trasberg leidis aga, et Eesti piirkondade ebaühtlase arengu ja kiire ääremaastumise probleemi juured ei peitu mitte ainult töökohtade puuduses, vaid ka üldises elukeskkonna kvaliteedis – näiteks heade koolide, meditsiini, sportimisvõimaluste puudumises. Teadlaste kommentaarid olid vastuseks Raivo Vare Postimehe arvamusloole, kus majandusekspert pakkus ühe maapiirkondade tühjaks jäämise vastase abinõuna välja maksude jagamise süsteemi muutmise. Vare plaani järgi tuleks tulumaks jagada ümber nii, et Tallinn saab laekuvast väiksema protsendi ja näiteks majanduslikest tõmbekeskustest kaugel asuv Alutaguse suurema. |
