Lehte Ilves
Läänemaa omavalitsusliit valis küll välja maakonna tõmbe- ja teeninduskeskused, nagu regionaalminister soovis, kuid liidu arvates ei tohiks pelgalt nende keskuste põhjal haldusreformi teha.
“Meie arvates oli tõmbekeskuste määratlemise juhend liiga üldine ega arvesta tegelike oludega,” seisab omavalitsusliidu kirjasmaavanemale.
Omavalitsusliidud said regionaalministrilt juhendi, milliste kriteeriumide järgi tõmbekeskusi hinnata, ja ligi 6000 eurot selle tegemiseks. Läänemaa omavalitsusliit tellis selle töö Hendrikson & Ko-lt.
Läänemaa omavalitsusjuhid sedastasid, et juhendis viidatud kriteeriumide põhjal ei saa olukorda õigesti hinnata.
Näiteks ei ole koolide jätkusuutlikkuse hindamiseks sobivat mõõdupuud. Elu on näidanud, et kogukond hoiab oma kooli nii kaua kui võimalik. Samuti on juhtunud, et kooli sulgemine vaidlustatakse kohtus või asutatakse erakool.
Omavalitsusliit leiabki, et koolide jätkusuutlikkust ei saa hinnata vaid laste arvu ja rahvastikuprognoosi põhjal. Seda mõjutavad ka paljud muud asjaolud, sh kogukonna tugevus.
Kõiki asjaolusid arvesse võttes ei saa nad anda hinnangut koolide jätkusuutlikkusele, leiab omavalitsusliit.
Omavalitsusliit kritiseeris ka asulate hindamise metoodikat. Ühepalju punkte sai asula, kus oli vaid sotsiaalkorter või saun ja asula, kus sotsiaalteenuste sepkter oli hulga laiem.
Tõmbekeskuse kriteeriumid tõstsid Haapsalu ja Lihulaga ühele pulgale ka Pürksi küla, mis sai 95 punkti 110 võimalikust. Pürksile andis palju punkte Noarootsi gümnaasium, mis toimib üle Eesti tugeva magnetina. Läänlased Pürksit tõmbekeskuste hulka siiski ei arvanud.
Läänemaa omavalitsusjuhid leidsid, et ainult sellele hindamisele ei tohiks haldusreformi rajada. Et reform õnnestuks, tuleks enne kokku leppida, millised ülesanded jäävad omavalitsustele ja sellega koos kujundada ka tulubaas.
,,Kes võttis arvamust avaldada, tegi selle töö tehniliselt ara, aga üldjuhul on hoiak selline, et kõigepealt on vaja läbi arutada vana tuttav teema,” vahendas teiste omavalitsusliitude seisukohta Läänemaaomavalitsusliidu juht Ülle Erman. ,,Et esmalt on vaja läbi arutada omavalitsuste funktsioonid ja rahastamine.”
Tehnilisest analüüsist tuli ju Läänemaalgi välja anomaaliaid nagu näiteks tõmbekeskusteks kvalifitseerunud Pürksi ja Kõmsi, lisas Erman.
Järgmise sammuna ootab regionaalminister Siim-Valmar Kiisler maavanemailt 15. augustiks maakonnast laekunud ettepanekuid tõmbekeskuste kohta koos oma seisukohtade ja soovitustega.
Maavalitsustele ei ole minister hindamiskriteeriume ette kirjutanud.
Lääne maavanem Innar Mäesalu ütles, et peab omavalitsusliidu seisukohti ja kriitikat hindamismetoodika kohta põhjendatuks.
Kiisler kavandab 2017. aastaks järjekordset haldusreformi, omavalitsuste ühinemine peaks siis käima tõmbekeskuste alusel.