| Kuidas sa Saaremaale sattusid?
Eks see saare naise naba meelitas siia. Minu naine on saarlanna, pärit Nasva külast. Hakkasime siin puhkusel käima, suvekodu tegema. Leidsin siin rahu ja vaikuse ning siis sai ka elumaja valmis. Planeerisime küll kümne aasta pärast, aga sai kiiremini ja nii me siia tulime.
Ja kohe turismiärisse, sest Nasval on teie perel Emalenduri majutuskoht?
See on proua äri, minu asi on ainult muruniitmine. Tal on täitsa kenasti läinud. Väikeste laste kõrvalt kodus natuke juurde teenida on ju positiivne.
Millega sa ise tegeled?
Ma ei tulnud Saaremaale tööle, vaid lihtsalt elama. Töökohad on endiselt Tallinnas. Minu firmad tegelevad transpordi ja laologistikaga. Valda tööle sattusin nii, et kuna olen Reformierakonna liige, siis kohalik juht kutsus mind kandideerima ja nii see juhtus. Tegelikult polnud mul vajadust siin tööd leida ja pärast vallavanema surma paluti hädast välja aidata.
Kas vallavanema koht lõi suveplaanid segamini?
Lõi jah. Olen käinud kolm aastat Muhu Väina regatil, nüüd jäi minemata; tahtsime minna pere ja sõpradega telkima, aga jääb ära. Sisseelamine vallavanema töösse on raske. Olen olnud vaba graafikuga inimene ja kui mulle varem hommikul enne kella 9 helistati, olin üsna pahur, kuid nüüd pean kell 8 heas tujus tööl olema. Lisaks pean end kurssi viima nende teemadega, mis mind varem ei puudatanud.
Kas see tähendab, et sa sügisel kohalikel valimistel ei kandideeri?
Ma kandideerin Reformierakonna nimekirjas, sest oma valla asja tahan ikka edasi ajada. Kui palju mind usaldatakse, eks selle järgi saab edasi otsustada.
Praegu on selline tunne, et kui alguses andsin näpu, siis käe, aga nüüd olen täie kehaga siin sees. Kõige hullem on see, et tulin ju kunagi Saaremaale puhkama ja nautima seda, mis olen ära teinud ja välja teeninud, aga nüüd pean 100% end tööle pühendama. See on esmapilgul natuke hull tunne.
Kas ma saan õigesti aru, et sügisel võiks siis ikkagi vallavanemana jätkata?
Selleks, et see tunne tekiks, peab motivatsioon tekkima, mis minu puhul pole palk, vaid midagi sisimas. Seda ei ole veel tekkinud.
Miks ei ole?
Kõik on liiga uus. Vallas töötamine on ikkagi teatud määral bürokraatlik tegevus, mis on ettevõtjale loomu poolest vastuvõetamatu, sest ettevõtja tegutseb nii, et mõeldud-tehtud, aga vallas nii ei saa. Kuid ära iial ütle iial.
Kuidas Kaarma vald nüüd juhina vaadates tundub?
Tunnen ennast nelja kuu suhtes kindlalt, sest mul on ümber spetsialistid, kes saavad asjadest aru ja kellega saab arutada. Sellepärast ma soostusin vallavanema koha vastu võtma. Mina juhin üldiselt, nagu ütles Markii “M-Klubis“ (TV sari). Ütlesingi teistele, et nüüd te peate tööle hakkama, sest mulle meeldib teha asju üldiselt. See oli muidugi nali. Margus Mägi tegi väga palju ise. Margus oli lihtsa ja laheda loomuga inimene, kes teadis, mida teha, nii et mul pole vaja midagi kardinaalselt muuta, vaid see neli kuud peab minema samas rütmis. Pean hoidma lihtsalt silma peal, et ei kaldutaks valitud teelt kõrvale.
Milline asutus peab sinu meelest olema vallavalitsus?
Vald peab vaatama, kuidas oma struktuuri efektiivsemaks teha. Valla raha ei ole sotsiaalraha. Vald peab kulutama enda ülalpidamiseks võimalikult vähe ja selle raha, mis koguneb, suunama teenuste ja objektide näol inimestele. Kui vallas kulutatakse palju raha ainult enda ülalpidamiseks, siis küsitaksegi, et milleks meil seda valda vaja on.
Kui valla raha söövad ära vallaametnikud, siis on õnnelik ainult vallamaja. Vaatama peab aga vallamajast väljapoole. Ma ei kannata seda, kui mulle hakatakse rääkima ületundidest. Ma tegin rahanduskomisjoni esimehena neid ületunde ikka hullu moodi. Ma ei mõelnud tasu peale, sest oli vaja teha. Kui vallaametnik tuleb ja ütleb, et tegi ületunde, ju ta siis ei saanud tööajal hakkama. Klient on kuningas ja vallamaja jaoks peab olema valla elanik kuningas. Kui sulle on antud stabiilne töökoht, siis sa pead ka natuke rohkem pingutama. Ettevõtjad ja ettevõtete töötajad on palju rohkem turbulentsis kui vallaametnikud.
Kuidas sa suhtud Saaremaa suurvalla ehk ühtse Saaremaa ideesse?
Mul on homme (neljapäeva – toim) hommikul maavanemaga esmakohtumine sellel teemal. Margus Mägi ajas seda asja väga aktiivselt ja tema seisukoht oli, et ühinemine on ainuõige lähenemine. Kuid need asutused, mida Saaremaa vajab, ei pea kõik Kuressaares olema. Näiteks hooldekodud. Meie Pähkla hooldekodu on väga kehvas seisus, aga ei ole mõtet üksi uut ehitada, sest see ei tasu ära. Tuleks vaadata teiste valdade poole ehk üle piiri ja koos teha.
Praegu ei toimu suurt maakondlikku koostööd. Ei mõelda ühtselt ja suurelt. Igaüks tõmbab oma tekki enda poole, aga tegelikult tuleks teha nii, et saaks öelda “meie“, mitte “minu vald“ või “sinu vald“. Tuleb mõelda “meie Saaremaa“. Tuleb suuremalt mõelda, aga praegu teeb igaüks oma väikseid otsuseid, mis suurelt mõeldes oleksid mõistlikumad.
Rääkides sinu kui ettevõtjaga, siis mis on äri tegemisel kõige tähtsam?
Kaine pea igas mõttes. Tegutseda tuleb rahulikult ja läbimõeldult, põhimõttel, et hommik on õhtust targem. On vaja ka natuke usaldada oma partnereid ja nende mõtteid. Kõike ei pea ise tegema. Tasub teenuseid sisse osta ja tasub küsida nõu, kui ei tea, ei oska või ei saa aru. See ei ole rumaluse tunnus. Kõike pole ju elus võimalik teada. Tuleb kasutada ära oma häid tuttavaid ja küsida nõu. Ma olen väga palju oma elus nõu küsinud, arutanud, abi palunud.
Ma ei ole n-ö võitjate põlvkonnast, see oli meist mingi neli aastat varem. Olen järgmine põlvkond, need, kellest on saanud suures osas palgatöölised. Hea palgaga.
Tulles sinu enda isiku juurde, siis huvitav fakt on sinu sünnikoht Jalta?
Minu ema töötas Artekis. Isa oli pärit kohapealt ja töötas ka Artekis. Ema tuli koos minuga ära Eestisse, aga hiljem käisin lapsena korduvalt Artekis puhkamas, sest emal olid seal tuttavad. Isa elab lõunas ja mu sõbrad leidsid ta sealt üles. Umbes nagu “Sind otsides“, aga saadet ei teinud. Viimati suhtlesin isaga aasta tagasi.
Sa oled öelnud, et suhtlemisel aitab sind väga palju huumor.
Mulle meeldib, kui mind tögatakse ja saan seda mandrilt tulnud mehena pidevalt, sest mu silmaläige pole ju kohalike jaoks see õige. Kui sa ei suuda humoorikat kriitikat vastu võtta, siis oled täitsa kuiv inimene ja isegi mõttetu. Selliste inimestega, kes ei talu kriitikat ja huumorit, ei ole huvitav koos olla. Saaremaal on väga lahe, huumorisoonega rahvas. Mulle öeldi, et saarlaseks saamise katseaeg on 15 aastat, aga kui poe ees kövasti välja teen, saan 13 aastaga hakkama.
Miks hakkasid korraldama Nasval kalurite päeva?
Kalurite päeva idee laagerdus mul peas juba mõnda aega. Alguses oli mõte teha Pagila rannas, kus ma, muide, abiellusin, üks suur kalurite päev, aga seal oli siis kõik lagunenud ja siis pöörasin pilgu Nasva jahisadamasse, kuid sellele mõttele ei leidnud toetust. No ja siis tegime eelmisel aastal oma Nasva kalurite päeva jõesadamas ära. Sellel aastal korraldasime teist korda ja rahvast oli väga palju.
Millest Nasva puhul veel rääkida tahaksid?
Linnast Nasvale sõites tundub, et Kuressaare oma auklike tänavatega on nagu meie eeslinn. Teedeehitajatega sai küll natuke jorisetud, aga samas sai probleemide pundar silla avamispeoga kenasti maha maetud. Lõime töödejuhataja Magusaga pitsid kokku ja leppisime ära. Nüüd, näed, töötame samas maja, tema teisel ja mina esimesel korrusel.
Nüüd on käsil Nasva klubi, mis oli minu valimislubadus nasvakatele. Ehitusleping sai alla kirjutatud ja järgmisel aastal on maja valmis. Klubi tuleb suurem, kaasaegsem, oma paadikai ja kohvikruumidega.
Vallavanemana teeb sulle vist rohkem muret hoopis Mändjala rand?
See on valla üks valuteema, sest see rand pole meie, vaid RMK oma. Neid aga huvitavad pigem lilled ja liblikad kui ranna korrastamine. Kui see on olnud aastakümneid avalik rand, tuleks see siiski esiplaanile seada.
Kas avalik rand tuleb, on järgmise vallavalitsuse teema, aga tundub, et koostöö hakkab juba vaikselt sujuma. On loodud MTÜ ranna hooldamiseks ja nüüd ootaks RMK poolt laiemat pilti, et poleks ainult liblikad, vaid on ka inimesed.
Saaremaa häda on see, et väga paljud liiguvad siit mandrile, aga huvitaval kombel tulevad siia elama ärimehed oma uute, enamasti noorte naistega.
Sellel on ju hea omadus, sest iga vähegi jõukas inimene, kes siiapoole tuleb, annab siinsele piirkonnale tööd. Jõukad inimesed on mugavad inimesed ja tellivad töid kohapealt. Nad toovad oma raha siia ja raha tuleb alati vastu võtta, kui pakutakse. Tuleks neid jõukaid rohkem siia!
Kes ta on?
Andres Tinno
Sündinud: 14. novembril 1970 Jaltas
Lõpetanud: Püssi keskkoolis 8 klassi, Tallinna polütehnikumi elektri-sidetehniku erialal ja TTÜ kõrgema majanduskooli rahvusvahelise ärijuhtimise erialal.
Töötanud: eraettevõtluses, Kaarma valla rahanduskomisjoni esimehena, praegu Kaarma vallavanem.
Perekonnaseis: abielus, kahest abielust kaks tütart ja kaks poega.
Hobid: fotograafia, jahindus, õlleklubi liige. |
