Haldusreform küpseb tasapisi edasi (Valgamaalane)

Maakonnad on oma tõmbekeskused haldusreformi kavandajatele esitanud, Valgamaal on need kolm linna – Tõrva, Otepää ja Valga. Seega peaksid ülejäänud omavalitsused nüüd kaaluma, kellega ühte heita.

Õru vallavanem Andres Pallo­son tõi välja, et tema on olnud seda meelt, et Valgamaal võiks olla kolm omavalitsust – ja seda juba aastast 1998. «Nagu näha-kuulda, asjad selles suunas ka liiguvad,» tõdes ta.

Palloson tõi näiteks, et arengustrateegias Valgamaa 2018 on kirjas, et kohalike omavalitsuste volikogud on otsustanud ühinemise 2011. aasta maakonna piirides kolmes piirkonnas.

«Teisisõnu oleks Valgamaal pidanud juba eelolevate valimiste järel olema kolm omavalitsust,» sõnas Palloson.

Pole kõige parem aeg

Eelolevatele kohalike omavalitsuste valimistele viitas ka Tõlliste vallavanem Madis Gross. Ent teise nurga alt – tõdedes, et ühinemisest rääkimiseks ei ole just kõige parem aeg. «Valijate häälte kaotamise hirmus ühinemisest eriti ei räägita.»

Tuleb aga tõdeda, et enamik vallavanematest tunnistab lähenevatest valimistest hoolimata muutuste vajalikkust ning seda, et kuhugipoole justkui ühinema peaks. Siiski ei tõtanud keegi kinnitama, et haldusreform just nende omavalitsustes päevakorral oleks. Pigem tõdesid vallavanemad, et viimaste aastate jooksul vallavolikogud nimetatud reformi arutanud ei ole.

Näiteks Sangaste vallavanem Kaido Tamberg ütles, et vallas ollakse reformi osas pigem äraootaval seisukohal. «Kuigi selle kontuurid on välja käidud, pole seal sisu sees. Pole näha, kuidas ja mis tagatistega kaitstakse keskustest väljapoole jäävaid kogukondi võimaliku keskuste «teki enda poole» tõmbamiste eest,» rääkis Tamberg.

Taheva vallavanem Monika Rogenbaum sõnas, et mõneti on tunda ka tüdimust. «On ju haldusreformi teema nii kaua päevakorral olnud ja oleme meiegi sellesse süvenemiseks energiat ja aega pannud, aga ikka on jäänud asjad ühel või teisel põhjusel seisma. Minu isiklik seisukoht on juba aastaid, et muutused on möödapääsmatud,» tõdes ta.

Nii jätkata ei saa

Rogenbaum tõi veel välja, et muutuste all võib silmas pidada nii ühinemist, ülesannete ümberjagamist kui muud kombinatsiooni. «Elanike arv väheneb, sellega seoses vähenevad vahendid, samas kulusid pole enamasti kusagilt kokku hoida,» ütles Taheva vallavanem.

Sama tõdes Põdrala vallavanem Aivar Uibu. «Majanduskriisi tingimustes on väikesed omavalitsused pandud rahaliselt keerulisse olukorda, kus nad isegi kõige parema tahtmise juures ei ole võimelised vastavalt varem tehtud otsustele ja plaanidele arenguid jätkama,» selgitas Uibu.

Hummuli vallavanem Enn Mihailov aga leidis, et reformiga ollakse hiljaks jäämas, sest inimesed on juba ise maapiirkondadest tõmbekeskustesse läinud.

Valgamaalane uuriski maakonna omavalitsusjuhtidelt, missugustes suundades nende juhitavad vallad üksteisega liituda võiks. Küsitlusest jäid välja Tõrva, Otepää ja Valga juhid. Seda sellepärast, et nendest paikadest räägitakse reformi puhul kui tõmbekeskustest.

Palupera vallavanem Terje Korss ütles ajalehe küsimise peale, et Palupera valla Hellenurme-Palupera piirkonna elanikele on tõmbekeskus Elva ja valla Nõuni-Makita piirkonna küladele Otepää ja Tartumaa suund.

Samas lisas ta, et Palupera vald soovib võimalusel siiski jääda iseseisvalt Valgamaa koosseisu.

Otepää suunda mainib ühe võimalusena ka Sangaste vallavanem Kaido Tamberg. Arutatud on ka Valga suunda, aga enamus valla elanikest toetab siiski Otepääd. «Pisut ollakse küll ärevad sealse poliitilise kultuuri pärast ning kardetakse, et see «nakkab»,» tõi ta samas välja.

Mida enam võimalusi, seda parem

Tambergi sõnul võiks aga Sangaste teatud tingimustel kaaluda ka ühinemist üle maakonna piiride, näiteks Urvastega. Teisalt arutles ta edasi, et äkki oleks kohe otstarbekam moodustada üks suur Kirde-Liivimaa keskusega Tartus ja osakeskustega mujal. Või hoopis Kagumaa või Lõunamaa Põlva, Võru, Valga baasil?

«Alternatiivid rikastavad kindlasti protsessi ja võtavad ehk mõnedel poliitikutel nõndanimetatud tõmbekeskuslikku kõrkust vähemaks,» sõnas Tamberg. Ta lisas veel, et piirkonna tegelik tõmbekeskus on juba Tartus ja isegi Soomes.

Otepääst on haldusreformi kontekstis räägitud ka kui Puka valla tõmbekeskusest. Ent hiljuti otsustas Puka vallavolikogu alustada liitumisläbirääkimisi Rõngu vallaga. Seega on veel lahtine, milline omavalitsus kõige enam Pukat tõmbab.

Puka vallavanem Heikki Kadaja ütles Valgamaalasele, et ajakirjanduses on korduvalt kajastatud seoses haldusreformiga Puka valla tegemisi ega soovi enam midagi lisada.

Teise tõmbekeskusena räägitakse Tõrva linnast. Põdrala vallavanem Aivar Uibu tõigi välja, et 2009. aastal pooldas enamus Põdrala valla elanikest kolme oma­valitsuse – Tõrva linna, Helme ja Põdrala valla ühinemist. Rohelise tee andis samal aastal sellele ühinemisvõimalusele ka Põdrala vallavolikogu.

Kolm kindlat tõmbekeskust

Ka Helme ühinemist Tõrvaga on peetud loogiliseks. «Hummuli, Põdrala ja Helme valla ning Tõrva linna ühinemisel moodustub umbes 6000 elanikuga ühine omavalitsus. Samas jääb see maakonna kolmest tõmbekeskusest väikseimaks, mis paneb mõtlema,» ütles Helme vallavanem Tarmo Tamm.

Tema pakkus alternativiina välja ka võimaliku maaomavalitsuste – Hummuli, Põdrala, Helme ja osa Puka vallast – ühinemise. «See mõte vääriks vähemalt kaalumist, eeskätt silmas pidades tulevasi europrojektide rahastusvõimalusi,» sõnas ta.

Ka Hummuli vallavanem Enn Mihailov pooldas liitumist Tõrva suunda jäävate omavalitsustega, põhjendades seda sellega, et ajalooliselt kuuluvad need omavalitsused Mulgimaa koosseisu. «Järjest rohkem see Mulgi kultuuri instituut ka meie valda mõjutab,» sõnas Mihailov.

Samas kahtles ta selles, kuivõrd õige on haldusreformi läbi viia tõmbekeskuste põhimõttel.

Kolmanda tõmbekeskuse – Valgaga – ühinemise mõtteid mõlgutavad Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald. Õru vallavanem Andres Palloson sõnas kindlalt, et Õru suund on Valga. «Seal on paljudel meie valla inimestel perearst, Valgaga on hea ühistranspordi ühendus. Ka riiklikud teenused, näiteks töötukassa on Valgas. Lisaks, Valga on suhteliselt lähedal: valla keskusest 20 kilomeetrit,» tõi ta välja.

Ka Tõlliste vallavanem Madis Gross ütles, et ühineda on mõtet Valga linnaga ja arvestatavat kasu saavutatakse siis, kui ühinevad teisedki Valga linna ümbritsevad omavalitsused. «Need võiks olla Taheva, Karula, Õru, Hummuli ja võib-olla veel Sangaste,» rääkis Gross.

Tõmbab Võrumaa poolegi

Taheva vallavanem Monika Rogen­baum rääkis, et kõige reaalsem on vallale siiski ühinemine Valga piirkonnas. Olgugi, et Taheva vald võib ja tõenäoliselt ka kaalub võimalusi ühinemise osas naabervaldadega Võrumaalt.

«Oleme ajalooliselt Vana-Võrumaa osa ja endise Hargla kihelkonna piires omavalitsuse loomist on viimasel ajal tuntavalt toetama asunud Mõniste vald,» lausus Rogenbaum. Ta lisas, et loogika on olemas nii Võru kui Valga suunas ühinemisel.

Karula vallavanem Rain Ruusa selgitas, et Karula vallale on kõige tõenäolisem tõmbekeskus Valga linn, aga praegune olukord Valga linna sissesõidul on inimestes tekitanud palju nurinat.

«Kui tõmbekeskus ei suuda korrastada poole aasta jooksul Karula valla suunast tulevat sissesõiduteed, siis tõenäoliselt tekib küsimus, kas hiljem suudetakse hallata suurt omavalitsust ning halvendatakse linna arendamisel Karula valla olukorda,» tõi Ruusa välja. Teise võimaliku liitumissuunana mainis Ruusa aga Antsla linna, öeldes, et ka seda suunda tuleb tõsiselt kaaluda.

Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et kuigi valdadel on olemas arvamused, kellega ühte heita, lähiajal drastilisi muudatusi oodata ei ole.

Esiteks, nagu ütles Hummuli vallavanem Enn Mihailov, on ühinemisprotsess keeruline ja aeganõudev. «Kui see lihtne oleks, oleks ammu tehtud.»

Teiseks, tulemas on kohalike omavalitsuste valimised, mis tähendab, et otsused langetavad juba järgmiste, aga võimalik, et ka ülejärgmiste volikogude liikmed.

Valdade võimalikud liitumissuunad

Palupera vald – Otepää; alternatiivina Elva Tartumaal; võimalusel iseseisev Palupera vald Valgamaa koosseisus.

Sangaste vald – Otepää; alternatiividena Valga, Urvaste Võrumaal.

Puka vald – Otepää; alternatiivina Rõngu Tartumaal.

Põdrala vald – Tõrva koos Helme vallaga.

Helme vald – Tõrva koos Põdrala ja Hummuli valdadega; alternatiivina Hummuli, Põdrala ja osaga Puka vallast.

Hummuli vald – Tõrva koos Põdrala ja Helme valdadega.

Tõlliste vald – Valga koos Taheva, Karula, Õru, Hummuli valdadega ja võib-olla ka Sangaste vallaga.

Taheva vald – Valga piirkond; alternatiivina Mõniste vald Võrumaal.

Karula vald – Valga piirkond; alternatiivina Antsla linn Võrumaal.

Õru vald – Valga piirkond.