JÜRI RAIDLA Raidla Lejins & Norcousi vanempartner
Üks väheseid võimalusi Eesti edu kestlikkuse säilitamiseks on riigi pidamise reform, et muuta riik märksa odavamaks ja efektiivsemaks. Vestluse tasandil on paljud otsustajad sama meelt, praktikas ei ole aga idee veel väljundit leidnud. Miks? Keskseks põhjuseks on avaliku sektori tööhõive kaudu kujunenud personaalsed poliittõmbekeskused. Olulise osa valijate käekäik sõltub nende jaoks tõmbeisikuteks olevate poliitikute või ametnike jätkamisest oma ametikohal. Nii ei saagi idee piisavalt toetushääli, sest kardetakse ilma jääda tõmbeisikutest. Gravitatsioon on ületatav, kui rakendada temast suuremat jõudu, milleks ühiskondlikes asjades on radikaalsus.
Seetõttu on aeg mõelda hoopis riigireformist. Kui riigi pidamise reform on valdavalt teostatav kehtiva põhiseaduse raames, siis riigireform tähendab ka põhiseaduslike institutsioonide tasandil riigiorganisatsiooni korrigeerimist.
Riigireformi kesksed elemendid peaksid olema sellised, mis on vajalikud Eesti kestlikuks ja arenemisvõimeliseks muutmiseks ka pärast euroraha sissevoolu lõppemist. Samuti peaksid need olema võimelised ületama poliitilise gravitatsiooni ning andma rahva piisava toetuse reformi tegemiseks. Kaalumist väärib riigikogu koosseisu vähendamine 101-lt 71-le ning presidendi ja peaministri institutsiooni ühildamine. Mõelda tasuks õiguskantsleri institutsiooni kaotamisele, säilitades seejuures ombudsmani.
Maakonnad omavalitsusteks. Haldusterritoriaalse reformi saab põhiseaduse muutmise kaudu korraldada selliselt, et praegused maakonnad muutuksid omavalitsusüksuseks, suuremad linnad säiliksid omavalitsusüksusena ning vallad kui omavalitsusüksused kaoksid. Kui maakondade arv ja paiknemine praegusel kujul ei ole omavalitsuslike ülesannete täitmiseks sobiv, saab nende arvu ja territoriaalset asetust hiljem muuta riigikogu vastuvõetava seadusega. Maavanemate ja maavalitsuste kui keskvalitsuse organite kaotamine on otstarbekas. Maavanemast võiks saada reformi järel otsevalitav omavalitsuse juht. Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste sünkroniseerimine ning rahvahääletuste korra lihtsustamine ja oluliselt sagedasem kasutamine peaksid tooma rahvast poliitikale lähemale. Ametnikkonda tuleks radikaalselt vähendada ja ümber positsioneerida ning allesjäävate ametnike töötasu oluliselt tõsta.
/…/