| Eestis on 10 000 kuni 50 000 elanikuga omavalitsuse volikogus vähemalt 21 liiget. Soomes on 10 000 elanikuga valla volikogus 35 ja 50 000 elanikuga valla volikogus 51 liiget. Volinike suure arvu põhjenduseks tuuakse inimeste kaasatust poliitikasse ning otsuste tegemise viimist võimalikult rohujuure tasandile.
Rakvere-suuruse ehk umbes 16 000 elanikuga linna volikogus peab Soomes olema 43 liiget. Rakvere linnavolikogu esimees Marko Torm ütles, et tema hinnangul on 21 volikogu liiget Rakvere jaoks täiesti piisav. “Ei julgeks küll arvata, et volikogu liikmete suurem arv kompetentsust või lisaväärtust juurde annaks,” sõnas ta.
Tormi kinnitusel on volikogus liikmeid paljudelt elualadelt ning kõik põhilised valdkonnad on kaetud.
Küll tuleks volikogu suurendamisele mõelda juhul, kui toimub mingisugune omavalitsuste ühinemine. “Siis peaksid lisaks erinevatele valdkondadele olema kaasatud ka erinevad piirkonnad,” põhjendas ta volikogu suurendamise vajadust.
Et Rakvere linn on Targa Maja ehitamise raames ehitamas ka uut linnavalitsuse hoonet, tuleb sellele mõelda. Volikogu saali peaks Marko Tormi sõnul kavandama nii, et oleks arvestatud volikogu võimaliku suurenemisega tulevikus.
Eestis on Rakverega suuruselt sarnastest omavalitsustest suurem volikogu Rae vallal (25) ja Viljandi linnal (27). Lisaks on Rakvere omast suurem volikogu elanike arvu poolest väiksematel ühinenud omavalitsustel – Viljandi, Türi ja Põlva vallal (kõigil 23) ning Rapla vallal (25).
Lääne-Virumaal vähendasid tänavu varem ühinemiste tõttu volikogu koosseisu suurendanud Väike-Maarja ja Vihula vald volikogu liikmete arvu.
Riigikogu liikme Marko Pomerantsi sõnul on see normaalne evolutsioon. “Alguses reageeriti seoses ühinemisega volikogu liikmete arvu suurendades, nüüd aga elanike arvu vähenedes vähendati ka volikogu liikmete arvu,” kõneles Pomerants. Omavalitsuste ühinemise puhul on Pomerantsi arvates volikogu liikmete arvu suurendamisest ehk olulisemgi see, et valimised toimuksid mitmes ringkonnas, et kõik piirkonnad volikogusse oma esinduse saaksid.
“Põhiline on aga see, et inimesed, kes volikogus on, seal ka aktiivselt tööd teeksid ning komisjonide töös osaleksid,” nentis Pomerants.
Tema hinnangul on Eestis päris keeruline volikogudesse tegusaid inimesi leida ning seetõttu ei olegi mõistlik volinike arvu suurendada. “Eks Soomes ole ka poliitiline kultuur kogukonna asjades kaasa rääkimisel erinev,” lisas ta.
Kui 20. oktoobril toimunud kohalikel valimistel oleks Rakvere linnavolikogusse valitud 23 liiget, oleksid ühe koha saanud juurde valimisliit Rakvere Rahva Kogu ja reformierakond, 25 liikme puhul oleks reformierakond saanud teisegi koha ja IRL ühe lisakoha. 27-liikmelise volikogu puhul saanuks lisakoha ka keskerakond ning sotsiaaldemokraadid. |
