MÕNED PÄEVAD TAGASI tutvustasid siseministeeriumi regionaalhalduse osakonna esindajad Sulev Valner, Ave Viks ja Madis Timpson Viljandimaa omavalitsusjuhtidele ja maavanemale praegu töös oleva haldusreformi ajakava ning põhimõtteid. Kohtumine oli mõeldud niinimetatud kaasava konsultatsioonina, et saada esmast tagasisidet seaduseelnõu ettevalmistamiseks.
Koalitsioonileppega käivitatud reformi eesmärgiks on luua omavalitsused, kes suudaksid pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ja täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. Tutvustatud haldusreformi ajakava koosneb kolmest suuremast etapist.
Esimeses etapis töötatakse välja haldusreformi põhimõtted ja kriteeriumid, valmistatakse ette ja menetletakse eelnõu, et see juba 2016. aasta suvel riigikogus vastu võtta. Teiseks on ette nähtud omavalitsuste omaalgatuslike ühinemiste etapp koos kõigi vajalike protseduuridega nii, et uued omavalitsused saaks moodustada 2017. aasta kohalikel valimistel. Kolmandas etapis algatab vabariigi valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise, mis tähendab, et juhul kui omavalitsused pole 2017. aasta novembriks ühinemisprotsessi ise läbi viinud, teeb seda nende eest vabariigi valitsus.
PRAEGU OLID LAUAL ühise arutelu teemadena kohalike omavalitsuste võimekuse hindamise uuendatud põhimõtted ja ülesanded, ühisasutuste loomise võimalused, rahastamismudelid, osavaldade õigused ning järelevalve küsimused. Viljandimaa omavalitsusjuhid mõtlesid aktiivselt kaasa ja esitasid oma tähelepanekuid. Muu hulgas tunti muret seniste vallakeskuste tähtsuse kadumise pärast omavalitsuste ühinemise järel ning uuriti täpsemalt, millistele kriteeriumidele loodavad omavalitsused peavad vastama, kuidas see mõjutab juba ühinenud omavalitsusi ja milliseid uudseid võimalusi kavandatakse osavaldadele.
Oluline praegu kavas olev muudatus maakondlikul organisatoorsel tasandil on arengu kavandamise üleviimine maavalitsuselt maakondlikule omavalitsusliidule. Seadustesse lisatakse kohalike omavalitsuste ülesanded ettevõtluskeskkonna arendamise ja ühistranspordi korraldamise osas. Need kõik on positiivsed uuendused, sest kes teine peale omavalitsuse teaks oma elanike vajadusi paremini.
VILJANDIMAA omavalitsusjuhtide peamine eesmärk ongi igati hoida ja teenindada meie piirkonna elanikke. Praeguses julgeolekuolukorras ei tekita liigselt küsimusi ka asjaolu, miks on eriti tähtis edendada elu ääre- ja piirialadel.
Elanikkonna kahanemine ja vananemine esitab sellele omakorda suuri väljakutseid, sest oleme osa riigist, kes samal ajal nii linnastub kui ääremaastub. Meie hõredalt asustatud maal elab keskmiselt vaid 29 inimest ruutkilomeetri kohta ning meil pole teadmisi ja kogemusi, mida täpselt selle keerulise probleemiga ette võtta.
Minu hinnangul tuleks haldusterritoriaalse korralduse plaanid senisest veelgi selgemalt ühildada olemasoleva üleriigilise planeeringuga «Eesti 2030+», mis samuti on seadnud peamiseks arengueesmärgiks tagada elamisvõimalused Eesti igas asulas. Praegu saab just planeeringute kaudu kohalikul tasandil kokku leppida, kuidas suunata kasutada olev investeeringuraha ettevõtmistesse ja ettevõtlusesse, mis tagavad elanikkonna püsimise. Kohalik elujõulisus, investeeringud piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks, linnapiirkondade areng ja muu selline on märksõnad, mis vajavad ka uuenevat halduskorraldust arvestades kohapealseid tarku otsuseid ja asjalikku arutelu.
KINDEL VÕIB OLLA selles, et meie tugevus seisneb ühistes kokkulepetes, mis koondavad Viljandimaa arenguks tehtavaid olulisi samme eri valdkondades ning annaksid tervikuna hea aluse piirkonda puudutavate otsuste tegemiseks. Killustatus pärsib arengut.
Vähemalt üks avalik laiemat ringi kaasav üritus haldusreformi teemal on plaanis teha Viljandimaal ka sügisel, enne haldusreformi seaduse eelnõu lõplikku valmimist. Riigi tasandil käib töö nii valitsuskabinetis kui riigihalduse ministri Arto Aasa juhtimisel moodustatud kohaliku omavalitsuse reformi ekspertkomisjonis. Elanikkonna teavitamises ning ühinemishirmude maandamises lasub peamine roll meedial ja otsesuhtlusel omavalitsusega.
Minu hinnangul on meie valla- ja linnajuhid ning elanikkond mõistlikeks muudatusteks valmis. Muudatuste läbiviimise eelduseks ja põhiküsimuseks saab aga loodava seaduse võime tagada uuenevas olukorras kindlusetunne väiksemate keskuste inimestele.
LEMBIT KRUUSE Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevjuht