Haldusreformi laiapõhjaline ekspertkomisjon on alates maikuust pidanud seitse koosolekut. Kuna komisjoni kuulub küllalt erinevate vaadetega inimesi eri elualadelt, siis ühisosa leidmine pole alati kerge, aga järgnevalt refereerime vahekokkuvõtet komisjoni ühisseisukohtadest, mille pani kokku ekspertkomisjoni liige, Lääne-Nigula vallavanem ja TTÜ õppejõud Mikk Lõhmus.
KOV reformi eesmärgid
Eksperdid pidasid oluliseks:
- Eesmärkide seadmisel pidada silmas KOV tulevikumudelit ajaperspektiivis 10-15 aastat. Mitte keskenduda ainult tänasele KOV olukorrale, vaid kujundada KOV tulevikupilt.
- Määratleda KOV toimesuutlikkuse mastaap ja selle tarvis kriteeriumid. KOV reformi eesmärgiks on arvestada nii tänase olukorraga kui toimuvate trendidega ning sellest lähtuvalt kujundada optimaalne KOV toimemudel.
- Rõhutada positiivsust, mida reformiga soovitakse saavutada. Oluline on peatada demograafilise olukorra halvenemine ja luua eeldused KOV otsustusõiguse suurendamiseks, sh majanduskasvu tagamiseks ja töökohtade arvu kasvuks.
- Omavalitsuste reformi käsitleda riigihalduse terviksüsteemis ja kavandatava riigireformi kontekstis.
Lähtudes eeltoodust sõnastati reformi eesmärkidena:
- KOV suurem roll ühiskonnaelu korraldamisel:
- võime, valikuvõimalus ning vastutus iseseisvalt ja tõhusalt korraldada kohalikku elu;
- suurem finantsautonoomia ja eelarveliste vahendite osakaal riigi valitsussektori eelarves;
- kasvanud juhtimise strateegilisus ja võimekus kohalike arengueelduste kasutuselevõtuks ning regionaalarengu tasakaalustamiseks riigis;
- suutlikkus arvestada ja osaleda üleilmastuvas konkurentsis ja koostöö protsessides.
- Kasvanud KOV kompetents ja võimekus kindlustada elanikele kvaliteetsed avalikud teenused, nende aeg-ruumiline kättesaadavus ja majanduslikult tõhus korraldus.
- Tugevam kohalik esindus- ja osalusdemokraatia, suuremad võimalused osaleda kohaliku omavalitsuse elluviimisel.
- KOV üksus moodustab loogilise territoriaalse terviku, mis võtab arvesse piirkonna eripära ja on kooskõlas asustussüsteemiga.
Tuleviku kohaliku omavalitsuse üksuste kujundamine
Reformi territoriaalses käsitluses peab otsuste tegemisel olema võimalik paindlikkus ja „rätsepatöö.“ Reformi planeerimisel ei tohi kinni jääda tänaste omavalitsusüksuste ja maakondade piiridesse.
Ideaalvormis kujutaks omavalitsus endast keskust koos oma tagamaaga. Samas on Eesti asustussüsteem selline, et teatud piirkondades on mitu võrdväärset keskust või jäävad teatud piirkonnad keskusest liiga kaugele.
Rõngasvaldade osas oldi seisukohal, et need tuleks üldjuhul keskusomavalitsusega ühendada. Seejuures ei toetatud mõtet liita keskusasulaga suuremaid linnu st Tallinna, Tartut, Pärnut jt ümbritsevad KOV üksused.
Komisjoni seisukoht:
- Võimalikud on nii keskus –tagamaa tüüpi KOV üksused kui ka mitme keskusega võrgustikupõhised KOV üksused.
- Rõngasvallad tuleks üldjuhul ühendada keskusomavalitsusega (linnaga, alev-vallaga).
Kriteeriumid
Komisjon tõdes, et ei ole olemas ideaalset KOV suurust- omavalitsuse poolt tagatavate põhiteenuste osutamise mudelid ja majandamiseks optimaalsed kliendibaasid on väga erinevad. Samuti on keeruline KOV suutlikkust siduda erinevate juhtimisstruktuuris olevate ametikohtade olemasoluga, nõuda saaks vaid teatud kindlaid baaskompetentse. Seega kujutab komisjoni poolt KOV suuruse kohta esitatud ettepanek kompromissi erinevate põhiteenuste osutamise optimaalsete teenuspiirkondade ja kliendibaaside, ametnike kompetentsivajaduse, kohaliku demokraatia toimimise ning finantssuutlikkuse vahel.
Komisjon lähtus KOV miinimumsuuruse ettepaneku määramisel prof Georg Sootla ja Kersten Kattai (Tallinna Ülikool), Veiko Sepp (Tartu Ülikool RAKE), Rivo Noorkõivu (OÜ Geomedia) ja Sulev Liiviku (Rahandusministeerium) poolt koostatud ekspertarvamusest.
Komisjoni hinnangul eeldaks KOV pädevuses olevate teenuste osutamise, finantssuutlikkuse ja spetsialistide palkamise võimekusest ning kohaliku demokraatia tagamisest lähtuv kriteerium KOV üksusi elanike arvuga alates 3500… 5000.
Komisjoni seisukoht:
valdava enamusega oli ekspertide poolt soovitatava kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvu miinimumsuuruseks 5000 inimest.
Erandid
Komisjon oli seisukohal, et erandid arutatakse üksikkaasustena ja valdav osa KOVidest peavad vastama kehtestatud 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Erandid ei rakendu üldkorras, vaid iga erandi tegemist tuleb igal üksikul juhul eraldi taotleda ja põhjendada. Eksperdid ei pidanud õigustatuks erandina kultuurilisi põhjuseid, kuna võimalikud kultuurilistel alustel tehtavad erandid on kaetud hajaasustuse või saarvaldade erandiga.
Lisaks saarvaldade erandile toimus pikem arutelu nn hajaasustuse kriteeriumi kohta. Minimaalne suurus 3500 elanikku tuleks arvesse nendes piirkondades, kus asustussüsteemi iseärasuste (hajaasustus) tõttu kujuneksid 5000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused territoriaalselt liiga suureks. Arutelu tulemus leiti, et selleks piiriks on 900 km2
Komisjoni seisukoht:
- Erandid rakenduvad iga konkreetse kaasluse kaalutlusotsusena, neid on igal üksikul juhul vaja põhjendada ja taotleda.
- Erandi tegemine on võimalik hajaasustuspiirkonnas, mis moodustab võrgustikupõhisel toimimisel loogilise terviku, millel on üks või rohkem vähemalt II tasandi keskust (RAKE uuringu põhjal), mille pindala on vähemalt 900 km2 ja kus elab vähemalt 3500 elanikku. Selle erandi rakendamisel ei tohi tekkida uusi rõngasvaldasid, ega tekkida olukorda, et mõni KOV tõrjutakse ühinejate ringist välja.
- Erand on põhjendatud mereliste saarvaldade osas, kuid seejuures tuleb välja töötada meetmed erandiga hõlmatud kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkuse tagamiseks.
- Konkreetsete kaasuste osas ettepanekute tegemine on piirkondlike ekspertgruppide pädevuses. Komisjon ei saaks sõnastada uusi seaduses sätestamata erandeid.
KOV koostöö (ühisasutused, omavalitsusliidud)
Komisjon on seisukohal, et KOV piirkondliku ja valdkondliku koostöö alane õigusruum vajab korrastamist. Komisjon lähtus ettepanekute tegemisel Mikk Lõhmuse (Tallinna Tehnikaülikool) ja Neeme Suure ettepanekutest ja ekspertkomisjoni liikmete arvamusest.
Komisjon ei ole jõudnud üksmeelele piirkondliku koostöö (horisontaalset koordineerimist võimaldav ühendasutus) sisustamise osas. Komisjoni liikmete valdav enamus oli seisukohal, et reformi tulemusel ei tohi tekitada kahetasandilist omavalitsust sh piirkondliku koostöö raames ei saa vastu võtta piirkonna KOV üksustele otsekohalduvaid õigusakte. Samuti oli komisjoni liikmete valdav enamus seisukohal, et piirkondliku koostöö korraldamisel ei tohi suureneda avaliku sektori teenistujate arv. Piirkondliku koostöö teema arutelu komisjonis jätkatakse- teemadeks piirkondliku arengustrateegia roll strateegiadokumentide süsteemis, koostöös täidetavad ülesanded (piirkondlikud MAKid KOV piirkondliku koostööinstitutsiooni alluvusse, ühistransport jms) ning piirkondliku koostöö täpne institutsionaalne korraldus.
Komisjoni seisukoht:
- Reguleerida seaduses kohaliku omavalitsuse ühisasutuse õiguslikud alused.
KOVide rahastamine
Komisjon kuulas ära Sulev Liiviku ettepanekud ja teeb ettepaneku kaaluda järgmiste KOV rahastamist puudutavaid ettepanekute rakendamist:
- Kohaliku omavalitsuse üksusele laekuva tulumaksu osaline sidumine maksu maksja töökohaga (eesmärk motiveerida KOV üksust looma ja arendama töökohti) Antud muudatusega koostoimes tuleb rakendada tasandusmehhanisme ääremaadel asuvate KOV üksuste tulubaasi vähenemise leevendamiseks;
- KOV finantsautonoomia suurendamine maamaksu osas;
- KOVidele võimaluse andmine kehtestada turismimaks kohaliku maksuna;
- Tasandusvalemi muutmine vähendades töökohtade loomise demotiveerivat mõju;
- Toetusfondi toetuste ületõstmine jaotamiseks tulumaksu ja tasandusfondi kaudu. See puudutab neid toetusfondi komponente, mis eraldatakse kohaliku elu ülesannete täitmiseks. Õpetajate palgavahendite osas võib olla suund vahendite andmiseks tulumaksu ja tasandusfondi kaudu jaotamiseks. Selline muudatus ei saaks realiseeruda enne 2020. a.
Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et kogu kavandatav reform ei anna piisavat tulemust, kui ei hinnata omavalitsuste tulude piisavust ülesannete täitmiseks. Reformi käigus tuleb seda teha ja vajaduse ilmnemisel omavalitsuste tulubaasi küsimustega edasi tegeleda.
Ühinemistoetuste suurendamine
Komisjon toetab seisukohta, et ühinemistoetuse tõstmiseks muudetakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadust, millega tõstetakse toetus ühineva valla elaniku kohta kahekordseks (50 eurolt 100 eurole), tõstes samaaegselt alampiiri 300 000 euroni ja ülempiiri 800 000 euroni iga ühineva omavalitsuse kohta. Moodustuva KOVi elanike arvu 3000-5000 vahemikus määratakse nn koefitsient 1,0 ja 2,0 vahel lineaarselt sõltuvalt elanike arvust.
Komisjoni seisukoht:
Ühinemistoetuse maksimummäära on õige rakendada siis, kui ühinev KOV üksus täidab 5000 elaniku kriteeriumi. Seega alles siis, kui ühinemise tulemusel moodustub kriteeriumile vastav (s.o rohkem kui 5000 elanikuga) KOV, suureneks kahekordseks pearaha määr, samuti määratleda valem ühinemistoetuse arvutamiseks iga ühinemisjuhtumi tarvis.
Haldusreformi ekspertkomisjoni kuuluvad: riigihalduse minister Arto Aas, Jüri Võigemast (Eesti Linnade Liit), Märt Moll (Eesti Maaomavalitsuste Liit), Külli Taro (Eesti Koostöö Kogu), Rivo Noorkõiv (OÜ Geomedia), Veiko Sepp (Tartu Ülikool RAKE), Mikk Lõhmus (Tallinna Tehnikaülikool, Lääne-Nigula Vallavalitsus), Airi Mikli (Riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakond), Neeme Suur (Lääne maavanem), Margus Sarapuu (Riigikantselei strateegiadirektor), Georg Sootla (Tallinna Ülikool), Katrin Pihor (Praxise majanduspoliitika programmijuht), Rein Ahas (Tartu Ülikool), Mihkel Juhkami (Rakvere linnapea/ Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit), Rait Maruste (endine Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees), Kaia Sarnet (Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler), Väino Tõemets (Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja), Sulev Liivik (Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja), Kalle Küttis (Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht), Rait Kuuse (Sotsiaalministeeriumi asekantsler).