Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmed (täna ca 3200 ettevõtet üle Eesti) on aastaid rõhutanud vajadust viia Eestis läbi põhimõtteline halduskorraldust puudutav reform, ütleb koja juhatuse esimehe Toomas Lumani allkirjaga kiri, mis on saadetud riigihalduse ministrile ja koalitsiooniparteide esimeestele.
Kirjas tõdetakse, et erinevatest aspektidest on omavalitsuste killustatuses probleeme näinud nii välisinvestorid kui ka ettevõtjad, kelle tegevus toimub füüsiliselt mitmete omavalitsuste territooriumil. Laiema probleemina on ettevõtjad tõstatanud ka tänase omavalitsuste vähese ettevõtlusmotivatsiooni (soov ettevõtluse ja töökohtade arendamisele kaasa aidata).
„Eelnevast lähtudes peame täna äärmiselt oluliseks liikuda haldusreformi ettevalmistamisel varasemalt kokkulepitud ajagraafikus ning panustada ühiselt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide saavutamisse, et haldusreformiga jõutakse reaalsete tulemusteni. Oluline on seejuures ka avalikult selgitada ettevalmistusprotsessi kulgu ning näidata ülesse laiaulatuslikku ja erakondadeülest tahet haldusreformi läbiviimiseks. Tegemist on Eesti arengu jaoks ühe tähtsaima protsessiga ning sellele vastav peab olema ka töö intensiivsus,“ öeldakse kirjas.
Kaubanduskoda nõustub, et omavalitsuste ühinemise põhikriteeriumina tuleb lähtuda elanike arvul põhinevast kriteeriumist ja et ekspertide poolt pakutud kriteerium – 5000 elanikku – on tingimus, millest alates on tõenäoliselt võimalik tagada omavalitsuse põhiteenuste kvaliteetne osutamine ja investeerimisvõimekus. Tõdetakse, et ettevõtjate poolt on tõstatatud küsimusi, kas eesmärk ei peaks olema veelgi suuremate omavalitsuste tekkimine, aga arvestada tuleb, et tegemist on minimaalse omavalitsuse suurusega ning ühinemissüsteem ei takista ka kordades suuremate omavalitsuste moodustamist, vaid peaks seda soodustama.
Samas peab koda oluliseks, et nii ühinemistoetuste, kui tulubaasiga seonduvate muudatuste läbi oleks tagatud omavalitsuste motiveerimine ka suuremate omavalitsuste moodustamiseks. Kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus ka oluliselt suuremate kui 5000 elanikuga omavalitsuste moodustamine või tegutsemine muutub ebasoodsamaks või keerukamaks.
Kaubanduskoda toetab seisukohta, et elanike arvul põhineva kriteeriumi osas erandite tegemine peab olema võimalikult vähene. Sellest lähtuvalt saab lugeda põhjendatuks vaid olemasolevatele merelistele saarvaldadele erandi võimaldamist. Erandid, mis põhinevad pindalal või olemasolevate liitumisläbirääkimiste faktil on koja hinnangul põhjendamatud ja ebaefektiivsed, mistõttu tuleks neist pigem loobuda.
Koda toetab ühinemistoetuste suurendamise kava omavalitsuste vabatahtliku liitumise puhul. Kavandatud ühinemistoetuste suurendamine on koja hinnangul piisav, et katta ära ühinemistega seotud investeerimisvajadused ning tagada omavalitsusjuhtidele piisavad sotsiaalsed garantiid. Siiski tuleks kokkulepped fikseerida ka toetuse väljamaksmise eeldusena ning nende täitmist hiljem kontrollida sh võimalusega osa toetuse summast tagasi nõuda, kui kokkulepitud investeeringuid ellu ei viidud.
Kaubanduskoda on jätkuvalt seisukohal, et haldusreformi tulemusena peab suurenema oluliselt omavalitsuste motivatsioon ja võimekus ettevõtluskeskkonda arendada ning toetada töökohtade loomist omavalitsuse territooriumil. Täna on see paljudel juhtudel puudulik, sest puuduvad motivatsioon, võimekus kui ka tahtmine.
Üldistatuna võib öelda, et ettevõtluskeskkonna arendamise tagamiseks on vajalik pöörata tähelepanu kolmele asjaolule – ettevõtluskeskkonna arendamine peab olema seadusest tulenevalt omavalitsuse või omavalitsuste ühenduste ülesanne; omavalitsustel peavad olema oskused ja võimekus, kuidas ettevõtluskeskkonda arendada; ning kolmandaks, ka selge finantsiline motivatsioon panustada töökohtade ja ettevõtluskeskkonna arendamisse. Esimene neist on võimalik lahendada läbi seaduse täiendamise selgesõnalise kohustusega. Teine on saavutatav läbi omavalitsuste suurenemise, tulubaasi laienemise ning võimekuse paranemise. Kolmanda eesmärgi, motivatsiooni tekitamiseks, on vajalik, nii rahvusvahelise kogemuse kui ka mitmete omavalitsusjuhtide hinnangul, seada omavalitsuse tulubaas otsesesse sõltuvusse töökohtadest omavalitsuse territooriumil. Ideaalis võiks pärast, kuni viieaastase üleminekuaja lõppu, laekuda kuni pool omavalitsuse tulubaasist töökohtade alusel ning teine pool elukohtade alusel. Samas tuleb kindlasti muuta ka tänast nn tasandusfondi süsteemi, mis mõjub tulubaasi kasvatamisele demotiveerivalt.
Tehnilised küsimused, mis tuleb lahendada seoses töökohapõhise tulubaasi loomisega on koja hinnangul hõlpsasti ületatavad, ega kujuta endast halduskoormuse kasvu (nt kuidas fikseerida liikuvad töökohad, kodustöötamine jne).
Suunates omavalitsusi enam ettevõtluskeskkonna arendamisele, on siiski oluline meeles pidada, et tegemist on majanduskeskkonnale pikaajalist positiivset mõju avaldava meetmega, millel võivad küll olla mõnedele omavalitsustele ka negatiivsed mõjud, kuid koja hinnangul on see arvestades eesmärki siiski vähene. Arvestades, et omavalitsused muutuvad reformi tulemusena suuremaks, on tõenäoline, et võimekus ettevõtluskeskkonda arendada tekib potentsiaalset kõikides omavalitsustes, kui selleks tagada ka motiveerivad hoovad.
Täiendavalt peab kaubanduskoda oluliseks rõhutada, et omavalitsuste omavaheline koostöö peab muutuma reformi tulemusena sisukamaks ning laialdasemaks kui täna. Samuti tuleb analüüsida võimalusi, kuidas omavalitsused saaksid paremini ära kasutada juba keskvalitsuse tasandil loodud tugistruktuure ja teenuseid nt hangete korraldamine ühiselt, IT haldus ja arendamine, taristu arendamine jne. Selliste võimaluste loomisega väheneks ressursi dubleerimine ning paraneks teenuste kvaliteet.
Vajalik on ilmselt ka kohalike maksude süsteemi põhjalikum analüüs, mille käigus tuleb leida vastus, kas tänasele kujul kohalike maksude süsteem ennast üldse õigustab või mitte. Seda tuleb hinnata nii tulude seisukohalt kui ka maksu administreerimise koormuse osas. Väheoluline ei ole ka maksusüsteemi lihtsuse eesmärgi saavutamine kogu riigi tasemel, mida kindlasti ei toeta omavalitsustele kohalike maksude määramise võimaluste juurde loomine. Seda arvestades, on koja hinnangul ennatlik pakkuda kontseptsiooni eelnõus välja ühe maksubaasi suurendava meetmena turisti maksu kehtestamise võimalust. Kohalike maksude süsteemi tuleb analüüsida kogumis ning koos muudatusega, millega panna omavalitsuse tulubaas sõltuvusse ka töötajate asukohast. Kui tulubaas muutub sõltuvaks omavalitsuse territooriumil tegutsevate majutusteenuste osutajate käekäigust (tööandjatest) ning sellega kaasnevate teenuste osutamisest, on tõenäoline, et kaob vajadus ka täiendavate tuluallikate leidmiseks, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoda.