Viimase maakonnana esitas Harju maavanem Ülle Rajasalu eile regionaalministrile omapoolse ettepaneku Harju maakonna tõmbekeskuste kohta.
1. Tallinn
2. Keila linn
3. Maardu linn
4. Haabneeme alevik
5. Saue linn
6. Tabasalu alevik
7. Jüri alevik
8. Kose alevik
9. Kehra linn
10. Paldiski linn
11. Kuusalu alevik
Maavanem Ülle Rajasalu kaaskirjast:
Tõmbekeskuste määratlemisel Harju maakonnas toetuti Harju maakonna keskustevõrgu uuringule, mis koosneb kolmest etapist ning on mõeldud sisendiks uude Harju maakonnaplaneeringusse.
Keskustevõrgu uuringu I etapp valmis novembris 2012. Töö eesmärgiks oli kaardistada olemasolev olukord Harjumaal, aluseks võttes olemasolevaid andmeid: teostatud uuringud, prognoosid ja olulised
strateegilised dokumendid. Uuringu viis läbi OÜ Hendrikson & Ko. Harju maakonna keskustevõrgu uuringu II etapp oli nö asustusstruktuuri ja liikumismustri uuring, mis oli üheks oluliseks sisendiks viimasele etapile. Antud uuring hõlmas järgmisi valdkondi: asustuse paiknemine, teenuste paiknemine, liikumised, töökohtade paiknemine. Oluliseks sisendiks olid 2011. aasta rahva ja eluruumi loenduse tulemused. Elanike liikumismahtude kajastamiseks kasutati uuringus Positium LBS OÜ analüüsi.
Viimases ehk III etapis võeti arvesse eelnevate uuringute tulemusi (I ja II etapp) ja Siseministeeriumist saadud toimepiirkondade ning tõmbekeskuste määratlemise juhendeid. Toimus kaks tööseminari koos
Harjumaa omavalitsuste juhtidega, vastavalt septembris ja novembri lõpus. Seminaride käigus töötati läbi kõik alusandmed ja juhendid ning lisati olemasolevatele veel täiendavaid ettepanekuid. Maakonna tõmbekeskustes ja neid ümbritsevates toimepiirkondades elavate ning töötavate inimeste hulk erineb oluliselt ülejäänud Eesti maakondade tõmbekeskustest.
Maakonnakeskus
Harjumaa suurimaks tõmbekeskuseks on kindlasti Tallinn, kuid ta on seda ka kogu ülejäänud Eestile. Tõdeme, et pealinn on suurim teenuste ja töökohtade koondumise koht, kuid arvestades regionaalpoliitikat ei soovi me näha Tallinna haldusterritoriaalset laienemist.
Tugevad eeslinnalised keskused ehk nn „kuldne ring“
Keila, Maardu ja Saue linn, Haabneeme, Tabasalu ja Jüri alevikud moodustavad Tallinna ümber tugevate kohalike tõmbekeskuste ringi. Tegemist on asustusüksustega, milles endis või mille vahetus naabruses on valglinnastumise perioodil aset leidnud elanike arvu kiire kasv. Avalike teenuste kättesaadavus elanikele on juba praegu tagatud.
Tuginedes algatatavatele ja menetletavatele planeeringutele näeme juba
lähitulevikus antud piirkonnas elanike arvu kasvu, mis tuleneb nii loomulikust iibest, sisserändest ning arenevatest tööstuspiirkondadest.
Saku, Kiili, Loo ja Laagri alevikud on perspektiivsed keskused, kuid täna neid tõmbekeskuste hulka veel lugeda ei saa – tagamaad neil on, ent samasse positsiooni neid n-ö „kuldse ringi“ tõmbekeskustega
panna ei ole võimalik. Samas on neil tugev ja tuntav arengupotentsiaal.
Ajaloolised tagamaa tõmbekeskused ehk nn „hõbedane ring“
Kehra ja Paldiski linnad ning Kuusalu ja Kose alevikud on Harjumaa ajaloolised tugevad asumid. Elanike arv nimetatud asumites on küll vähenenud, ent nende olulisus piirkondliku keskusena on säilinud, kuna
nad jäävad maakonna keskusest kaugele. Niinimetatud „hõbedasse ringi“ peaks kuuluma ka Kohila alevik, kuna antud tõmbekeskus koos ümbritseva piirkonnaga on tugevalt seotud Harju maakonnaga.
Loksa linn on küll vajalik piirkondliku tugikeskusena, kuid tõmbekeskuseks me teda lugeda ei saa.
Asumid, mis vajavad arendamist, et kuuluda tulevikus nn „hõbedasse ringi“
Vasalemma aedlinn koos Rummu ja Padisega alevikega ning Riisipere alevik koos Turba alevikuga on piirkonnad Lääne-Harjumaal, mis vajaksid tulevikus oma tõmbekeskust, et tagada maakonna piirkondlikult tasakaalustatud areng. Täiendavaks soodustavaks teguriks on nimetatud piirkondade osadele asumitele reisirongiliikluse olemasolu, mille kvaliteet ja kiirus on viimastel aastatel kasvanud. Rongiliiklus soodustab kindlasti nendes kohtades elanike arvu kasvu ja ettevõtluse arengut.